Istun majandusteaduskonna rühmatööde tegemise toas ja püüan oma arvutiga rühmatööd teha. Aju ei tööta enam :)
Aga mida siis teha, kui ei viitsi enam?
Tuleb oma blogile suust suhu hingamist ehk näppudelt klahvidele trükkimist teha ning kõik ongi jälle korras :)
Kirjutamata on jäänud palju. Minu meeletu suvi USAs, raamatumüük, Chicagos elu nautimine ja edutu töö otsimine, eesti pere leidmine ja nendega elu ning iseenda leidmine. Lõpuks tagasi kodus, püüdes endale leida uusi mõnusaid asju, millega koolielu vürtsitada. Leidsingi. Astusin Domus Dorpatensisesse, millega hakkan Tartu luule-ja kunstielule värvi lisama, hakkasin käima ka Lille maja mängujuhtide koolis ja korraldan nädalavahetustel laste sünnipäevi. Lisaks hakkasin Improkraatiale laulutunde andma. Muidugi jätkuvad minu mõnusad muusikalised tegemised. Vahva :)
Tulin just Wales'ist. Nii tore oli lihtsalt kulgeda, kiirustamata, närvitsemata. Samas saime oma rahvusvahelise vaimustava grupiga hakkama väga vahvate asjadega: mõned ehitasid jurtat, mõned valmistasid publikule ette foorumteatri etenduse ning me kõik viisime publiku läbi labürintteatri, mille käigus on publikul silmad kinni ning toimuvat kogevad nad läbi teiste meelte ning iseenda. Vapustav kogemus!
Raske oli tulla tagasi ning sulanduda jälle igapäevasesse rütmi. Rahvusvahelises seltskonnas sai juba tavaks, et kõik asjad (v.a õhtusöök) algavad pool tundi kokkulepitust hiljem. See oli küll häiriv, kui oled harjunud olema kohal täpselt õigel ajal või veidi varem ning 2 minutit hiljem on juba HILINEMINE!, aga samas ei pidanud kunagi kella pärast närvi minema. Ja kas meil jäi selle tõttu midagi tegemata?
Lõpuks meenutus mõnusast nädalast mõnusa jurta sees mõnusa inimesega.
Päikest!
