Vähemalt kodu on korras

Kuidas aru saada, et tudengil on sess?

Tuba on korras.
Jõulukaunistused on iga päev uue koha peal.
Iga päev valmib köögis midagi uut ja head.
Parim meelelahutus on õppivate tudengite segamine.
Näpud on kitarri mängimisest peaaegu verel.
Facebooki ilmuvad uued pildid.
9gag hakkab ennast kordama.
Tobedate kohustuste edasilükkamine: "Ma ei saa, ma pean õppima!"
Meeldivate asjade tegemine: "Jah, mul ongi pausi vaja!"
Mustad asjad saavad otsa, mitte midagi pole enam pesta ega küürida ega koristada.

Kallis õppiv tudeng, kuidas Sul asjade edasilükkamine edeneb?

Maailm on ebavõrdne!

Mu mees, majakaaslane ja sõber valmistuvad praegu "Hobbiti" ja "Sõrmuste Isanda" maratoniks. Nad kavatsevad vaadata terve päeva filme. Terve päeva.

Ja mida mina teen?
Kui olen selle postituse lõpetanud, õpin saksa keelt paar tundi. Siis lähen kooli ühte arvestust tegema ning kahte teksti jutustama, mida olen kogu hommiku õppinud. Siis kaitsen oma rühmatööna valminud äriplaani. Siis lähen koju, et väike viisijupp arvutisse kirjutada, klaverit harjutada ning esseed kirjutada. Sellele järgneb ansambliproov. Lõpuks lähen poodi ja ostan endale ka lõpuks advendikalendri. Kaua ma kannatan!

Selleks ajaks on kell juba umbes 21.30. Nemad vaatavad ikka veel filmi!!!
Ja mina hakkan reedeseks arvestustööks õppima...

Maailm on ebaõiglane!!!

Päikest!

Kuidas saada aru, et

JÕULUD TULEVAD?!?!?!?!?!?!?!?!?

PAANIKA!

APPI!

No ütle nüüüüüüd, mis sa jõuludeks tahad!!!!


Rahu, tiigrid ja tibukesed!

Kuidas saada aru, et jõulud on kohe-kohe saabumas?

• Eks ikka selle järgi, kui juba novembri alguses leiab poest jõuluvidinaid. Olin ise ka mõned päevad tagasi jõulumeeleolus ja ostsin õuna-kaneeli lõhnaga küünla. 
• Kalender on jõulupidusid täis. Muidu ei saa väga arugi, kui aktiivne ma olen, aga kui kõik need asutused ja organisatsioonid ja grupid ja meeskonnad ja seltsid ja külakapellid hakkavad jõulupidusid korraldama, tunnen küll suurt kuuluvustunnet. Eriti siis, kui mõnel õhtul on 2 pidu, järgmisel päeval eksam. Ja siis jälle tükk aega vaikust.
• Kahjuks või õnneks ei ole ma oma elus vist mitte ühtegi jõulu veetnud ainult pidusid nautides (no võib-olla oma sünni päeval ja 1. sünnipäeval võtsin veidi rahulikumalt). Igal aastal tähendab jõuluaeg kõige kiiremat esinemiste hooaega. Tavaliselt hakkab möll pihta juba novembri keskel ning ka sel aastal olen juba 2 korda lavale astunud, tulemas veel vähemalt 6. Ja keegi peab ju nendeks harjutama ja valmistuma ka...
• Igalt poolt kostub jõululaule. Raadios, poes, Youtube's, Facebookis, kodus, koolis, tööl, tänaval, kõrvalarvutis. Aga mulle meeldib see.
• Kõik räägivad millestki "Üksinda kodus/Home alone". Mis see on? Pole elu sees kuulnud ega näinud. Eriti veel jõulude ajal.
• Lumi. Lörts. Vihm. Jää. Pilved. Vihm. Lörts. Vihm. Jää.Vihm. Vihm. Vihm. Lörts. Lörts. Lörts. Vihm. Lörts. Pilved. Lörts. Jää. Vihm. Rahe. Vihm. Lörts. Lörts. Lum... ei, siiski lörts. Jää. Lörts. Vihm. Lörts. Vihm. Lörts. Vihm. Lörts. Vihm. Lörts. Vihm. Lörts. Jää. Vihm. Lörts. Lörts. Lörts. LUMI!
• Päkapikud käivad. Igal aastal mõtlen, et nüüd olen juba piisavalt suur, sel aastal ikka nad enam mulle kommi ei too. Aga ma vist meeldin neile. Ka sel aastal on vanemate juures ikka kolm sussi aknalaual ning igal hommikul võtab mu õde minu sussi seest kommi, paneb enda laual olevasse väiksesse kaussi ning kui ma külla lähen, siis annab need kommid mulle. Nii armas! Riputasin ka oma uue toa uksele jõulusoki ning mõtlesin, et kui kas või 1 kord mulle sinna midagi sisse pistetakse, on aktsioon korda läinud. Täna hommikul oli soki sees pulgakomm! Nii armas!
• Igal pool on teemaks jõulukingid. 

Seega, mida Sina jõuludeks soovid?

Päikest!

Tulin sealt siia

Jah, ma kolisin ära.

Ei, mind ei visatud kodust välja. Ma ei läinud vanematega tülli.
Ma ei kolinud teise linna ega teise riiki. Linnaosa vahetasin küll.
Ma lihtsalt tahtsin iseseisvalt elama hakata. See soov tekkis juba ammu, aga alati jäi midagi puudu.

Kuhu siis ikka minna? Kuidas ma arveid maksan, mul pole ju tööd. Peaks tööle minema? Kuhu ma lähen? Kellega? Miks? Kodus on ju piisavalt hea. Ma ei saa hakkama, mul pole aega isegi süüa ju teha. Blaablaablaa.

Tuleb välja, et puudu oli lihtsalt sellest väiksest tõukest.

Nüüd, kui tehti pakkumine: tule, tuba on sinu! Nüüd ei saa enam EI öelda.

Ja ma ei öelnudki EI. Mõtlesin natuke ja ütlesin JAH! Olen otsusega väga rahul. Eile õhtul sai täpselt nädal uues elukohas olemisest. Peaaegu iga päev olen siiski ka vanematekodus käinud. Vahepeal on ju vaja klaverit harjutada, siis jälle viimasel hetkel ballipileteid välja printida, enne seda ei saanud ma õmblusmasinat tööle, ning esinemise videot arvutisse, veel enne seda avastasin, et mul jäi koju päris palju vajalikku kraami, alustades kolimise ajal pesus olnud riietest, kummikutest ja talvejopest, lõpetades kitarriga, samuti oli lausa hädavajalik laupäevahommikune juustevärvimine. Kui varem ma hästi ei mõistnud, miks tudengid ülistavad vanemate juures käimist toidu pärast, siis nüüd ma tean. Ma ei nälgi, kõht on enamik ajast mul ikka täis, aga samas pole ka eriti aega ja viitsimist (olgem ausad) köögis pikalt vaaritada. Samas on nii hea koju minna, kui mind võtavad vastu sooja söögi aroom ning kutse lauda. Nommnomm!

Nädalavahetusel käis mul õde külas ning tegelesime mu toa hubasemaks muutmisega. Nii said seintele maailmakaart ning mõned Loesje tekstid, samuti on mu ehtekarpide sisu meeldivalt silma all. Mulle meeldib see.

Suurt soolaleivapidu ma ei korralda, kui tahate külla tulla, siis lihtsalt tulge!

Päikest!