Jah, ma kolin ära :)
Ei, mind ei visata kodust välja. Ma ei ole vanematega tülis.
Ma ei koli teise linna ega teise riiki. Linnaosa vahetan küll.
Ma tahan lihtsalt iseseisvalt elama hakata.
Nii ma ka teen.
Kuhu ma siis lähen?
Minu uueks elukohaks saab eramaja Võru tänaval Aardla risti juures. Selles majas hakkab päris minu oma olema väike, aga armas toake. Kavatsen selle teha nii koduseks ja vahvaks, kui ma vähegi oskan. Mõtteid mul jätkub.
Olen väga põnevil. Nädalavahetusel ootab mind ees mõnusalt palju pakkimist, uurimist, mis mul kodus on, mõtlemist, mida mul vaja läheks, loobumist asjadest, mida ma enam ei vaja, muretsemist, kust saada puuduolevad asjad. Ma isegi ei tea, millest puudust hakkan tundma. Praegu tundub, et üks väiksemat sorti riidekapp kuluks ära. Ja kui tunned, et Sul on kodus midagi, mis ainult tolmu kogub ja liigselt ruumi võtab... äkki on kellelgi teisel, näiteks minul sellest kasu...
Päikest!
reede, 22. november 2013
neljapäev, 21. november 2013
Kook
Q: "If we all end up dying, what's the purpose of living?"
A: "If you're going to run out of cake to eat, what's the purpose of eating cake?"
Päikest!
kolmapäev, 20. november 2013
Hakkasin mõtlema
Hakkasin mõtlema. Ma ei tee seda tihti. Aga seekord hakkasin mõtlema.
Segast peksma. Mäletate eelmist postitust, "Meeldib segast peksta"? Hakkasin mõtlema, et tegelikult ma ju ei ole vägivaldne, isegi segaste inimestega mitte. Ma ju ei peksa neid. Isegi kui peksaks, siis mulle ei meeldiks see. Ja miks ma peaks tegema midagi, mis mulle ei meeldi ja mis samas pole ka mitte kuidagi mitte kellelegi kasulik. Ma ei tee seda.
Segast peksma. Miks öeldakse lolli jutu ajamise kohta nii pahasti ja mitmemõtteliselt?
Segast peksma.
Aitäh, sain end nüüd välja elada ja loodetavasti ei kasuta seda sõnapaari enam mõnda aega!
Päikest!
Segast peksma. Mäletate eelmist postitust, "Meeldib segast peksta"? Hakkasin mõtlema, et tegelikult ma ju ei ole vägivaldne, isegi segaste inimestega mitte. Ma ju ei peksa neid. Isegi kui peksaks, siis mulle ei meeldiks see. Ja miks ma peaks tegema midagi, mis mulle ei meeldi ja mis samas pole ka mitte kuidagi mitte kellelegi kasulik. Ma ei tee seda.
Segast peksma. Miks öeldakse lolli jutu ajamise kohta nii pahasti ja mitmemõtteliselt?
Segast peksma.
Aitäh, sain end nüüd välja elada ja loodetavasti ei kasuta seda sõnapaari enam mõnda aega!
Päikest!
teisipäev, 19. november 2013
Meeldib segast peksta
Lõbutsesin natuke rakendusega "What would I say?" Siin on siis mõned humoorikad tulemused:
aga see on peaaegu ainult mets, põllud ja heinamaa, avalikus kohas ei tulegi enam meelde
See mõte tuli minu ja pillidega midagi head; kes kaevasid üles mingeid vanu pilte minust, meenutamaks noorust, ning kes lihtsalt on.
Lihtsam on erakuks hakata
Kahju, Säm, et sa mõtlesid mu peale Aitäh!
To tell you the truth, I've been drinking almost every day, doing some LSD, usually ask me out. But when they do it exactly the rules Grab the closest book to you, turn to you, turn to tell you the truth, I've been drinking almost every Wednesday!
Ei ostnud, kartsin sellest ilma kalli näoraamatuta oleksingi salaja ära käinud
Ära ütle sama, mida keegi on öelnud. Klikkan ''meeldib'', kui külm minu ja pillidega midagi kurja ei tee, näete laval ka mind
Muidugi tulen sügisel tagasi, eriti pärast tänast kontserti! Jätkame sealt, kus pooleli jäime
Kirjuta üks lahe inimene ja kui külm minu ja pillidega midagi head; kes kaevasid üles mingeid vanu pilte minust, meenutamaks noorust, ning teisipäeva hommikul lähen kogu suveks USAsse.
mkm, nii lihtsalt on.
Tule siis täna minu peale.
Anneli on rääkinud.
Päikest!
neljapäev, 14. november 2013
Kummalisus Maximus
Vahepeal endasuguste suleliste ja karvastega suheldes tulevad ikka eriti kummalised mõtted. Kui need hiljem kirja panna, ei ole nad tihti enam üldse nii naljakad, aga siiski meenutavad nad mõnusaid inimesi ja olukordi. Seda muidugi eeldusel, et üldse meenub, mis nali nende lausete taga oli :) Seega vabandan juba ette, kui Sina, kallis lugeja, minu mõttekäikudest aru ei saa. Järgmisel korral kirjutan midagi üldsusele mõistetavamat.
Täna näiteks sõbranna poolt koju minema hakates hakkasin oma jopega rääkima. Ta (jope, keda esindas lahkelt mu kallis sõbranna) tahtis sinna veel jääda, mina aga jäin endale kindlaks, et tuleb hoopis koju minna. Nii me siis natuke vaidlesime, lõpuks ähvardasin ta koju jõudes mitte riidepuu peale riputada, et ta koduste üleriietega sotsialiseeruda saaks, vaid ta hoopis üksi põrandale visata. Lõpuks ta andis siiski alla ning saime tulema. Õhtu mõttetera: "Jopedega ning lastega ei tohi olla järeleandlik."
Majanduslik mõttetera: "Mõned teenused on siiski kõige tasuvamad just mittevirtuaalselt ja ühele kliendile suunatuna." (kommentaarium on võimalikele sellistele teenustele avatud).
Õppetund mulle tänasest improkoori proovist:
Täna näiteks sõbranna poolt koju minema hakates hakkasin oma jopega rääkima. Ta (jope, keda esindas lahkelt mu kallis sõbranna) tahtis sinna veel jääda, mina aga jäin endale kindlaks, et tuleb hoopis koju minna. Nii me siis natuke vaidlesime, lõpuks ähvardasin ta koju jõudes mitte riidepuu peale riputada, et ta koduste üleriietega sotsialiseeruda saaks, vaid ta hoopis üksi põrandale visata. Lõpuks ta andis siiski alla ning saime tulema. Õhtu mõttetera: "Jopedega ning lastega ei tohi olla järeleandlik."
Majanduslik mõttetera: "Mõned teenused on siiski kõige tasuvamad just mittevirtuaalselt ja ühele kliendile suunatuna." (kommentaarium on võimalikele sellistele teenustele avatud).
Õppetund mulle tänasest improkoori proovist:
- ära ütle "palun"
- ütle "raisk"
- kasuta käskivat kõneviisi
- muretse endale piits
- kehtesta end
- võid kasutada ka väljendit "tuules lehvivad m*nnid"
- ära kasuta väljendit "te võite seda teha"
- vt punkt 3
- vajadusel toimib ka füüsiline vägivald
- A. ei oska oma telefoniga ümber käia ja ta on võileib
Tegelikult saame me päris hästi läbi, tunni distsipliin vajab veel natuke harjutamist.
Seks minuga on nagu betoon: hall ja igavavõitu.
Seks minuga on nagu Tormi: siin ja praegu.
Seks minuga on nagu Lennart Meri: hõbevalge.
Seks minuga on nagu betoon: ehitusmeeste lemmik.
Seks minuga on nagu tomat: vanaemaga kasvuhoones.
Seks minuga on nagu kapsauss: otsib kapsast.
Margus, mine ära, muidu läheb uss kapsa sisse!
(tsitaadid Improkraatia esinemiselt) :)
Lõpetuseks tahaks veel öelda, et... pulma tahaks! Mitte enda oma veel, aga kallid sõbrad, palun abielluge! Pulma tahaks minna :)
Päikest!
esmaspäev, 11. november 2013
Tahtsin lihtsalt öelda
et on väga vahva rääkida nii, et sõnu pole vajagi.
Olla vihmas, kuid samas tunda soojust.
Teha nalja nii, et keegi ei ütle seda välja, aga kõik teavad seda.
Olla ärevil, kuid samas rahulik.
Tajuda pahameelt, kuid samas teades, et see läheb kohe mööda.
Olla lihtsalt teineteise juures ja nautida vaikust, mis pole piinlik.
Teada täpselt, mida ta mõtleb.
Olla nii kaugel ja samas nii lähedal.
Kuulda hääletoonist, et kõik on hästi.
Olla pahane, kuid samas naerda kogu südamest.
Tahtsin lihtsalt öelda, et on hea olla, kui pole halb olla.
Päikest!
Olla vihmas, kuid samas tunda soojust.
Teha nalja nii, et keegi ei ütle seda välja, aga kõik teavad seda.
Olla ärevil, kuid samas rahulik.
Tajuda pahameelt, kuid samas teades, et see läheb kohe mööda.
Olla lihtsalt teineteise juures ja nautida vaikust, mis pole piinlik.
Teada täpselt, mida ta mõtleb.
Olla nii kaugel ja samas nii lähedal.
Kuulda hääletoonist, et kõik on hästi.
Olla pahane, kuid samas naerda kogu südamest.
Tahtsin lihtsalt öelda, et on hea olla, kui pole halb olla.
Päikest!
pühapäev, 10. november 2013
Tegin tööd
Tegin jah!
Jagasin Taskus õhupalle ja flaiereid. Ja olin identiteedikriisis.
Imelik oli olla tööl, kui peaaegu kõik teised ei olnud. Aga eks klienditeenindajate töö ongi selline. Naljakas oli jälle kind of müügitööd teha. See polnud küll päris müügitöö, aga selline... kind of.
Mulle väga meeldib inimesi õnnelikuks teha ning oli tohutu rõõm anda õhupall lapsele, kes ise tuli minu juurde, palus just PUNAST õhupalli, õele valget ning läks nendega suure naeru saatel emme juurde tagasi. Või anda flaier mehele, kes vaatas alguses paberitükki väga segaduses näoga, aga kui seletasin, et seal on kirjas palju praegu kehtivaid soodustusi, asendas ta krimpsus nina laia naeratusega ja ütles valjult ja siiralt "Aitäh!" Kas aga minust mööduvad inimesed arvasid ka, et teen seda tööd selleks, et kellelegi kasulik olla? Või olin seal lihtsalt mingi piff, kes üritab neile midagi pähe määrida (olgu siis selleks kas või üks väike süütu tasuta flaierikene) või lihtsalt kerge vaevaga suurt varandust kokku kraapida?
Ega ma ise ka ei tea, mida ma neist flaierijagajatest arvan.
Ja kas ma ise olen see, kes neist lihtsalt tuimalt mööda kõnnib?
Või raputan juba kaugelt pead?
Või ütlen viisakalt ei aitäh?
Või võtan tuimalt midagi vastu?
Või naeratan vastu ja olen tänulik?
Ma ise ka ei tea.
Igal juhul oli kummaline olla ainuke töötaja, kes tööd tõsiselt võttis ja seda siiralt nautis.
Päikest!
Jagasin Taskus õhupalle ja flaiereid. Ja olin identiteedikriisis.
Imelik oli olla tööl, kui peaaegu kõik teised ei olnud. Aga eks klienditeenindajate töö ongi selline. Naljakas oli jälle kind of müügitööd teha. See polnud küll päris müügitöö, aga selline... kind of.
Mulle väga meeldib inimesi õnnelikuks teha ning oli tohutu rõõm anda õhupall lapsele, kes ise tuli minu juurde, palus just PUNAST õhupalli, õele valget ning läks nendega suure naeru saatel emme juurde tagasi. Või anda flaier mehele, kes vaatas alguses paberitükki väga segaduses näoga, aga kui seletasin, et seal on kirjas palju praegu kehtivaid soodustusi, asendas ta krimpsus nina laia naeratusega ja ütles valjult ja siiralt "Aitäh!" Kas aga minust mööduvad inimesed arvasid ka, et teen seda tööd selleks, et kellelegi kasulik olla? Või olin seal lihtsalt mingi piff, kes üritab neile midagi pähe määrida (olgu siis selleks kas või üks väike süütu tasuta flaierikene) või lihtsalt kerge vaevaga suurt varandust kokku kraapida?
Ega ma ise ka ei tea, mida ma neist flaierijagajatest arvan.
Ja kas ma ise olen see, kes neist lihtsalt tuimalt mööda kõnnib?
Või raputan juba kaugelt pead?
Või ütlen viisakalt ei aitäh?
Või võtan tuimalt midagi vastu?
Või naeratan vastu ja olen tänulik?
Ma ise ka ei tea.
Igal juhul oli kummaline olla ainuke töötaja, kes tööd tõsiselt võttis ja seda siiralt nautis.
Päikest!
reede, 8. november 2013
Kes elab...
metsa sees?
tulevikuta, see minevikku ei mäleta?
vees, ananassi sees?
paremini: vang või õpilane?
Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. (J. Liiv)
See on nii imelik, kuidas mõned laulud tuletavad meelde inimesi, sündmusi, olemisi, vestluseid, seiklusi, tujusid, tööd, enesetunnet, emotsiooni, aega. See on imelik, et mõnele inimesele kuuluks justkui mitu laulu. Üks laul meenutab seda, kui meil oli tore, teise laulu nimetasime "meie"-lauluks, kolmas meenutab aga seda, kui nutsin sama inimese pärast vihmas. Nüüd neid laule kuulates ning möödunut meenutades mõtlen, et nii ongi: aeg ja inimesed muutuvad ja mööduvad, mina oma muusikaga jään. Oleks vaid nii, et mõned inimesed jääksid koos minu ja laulude ja ajaga. Usun, et nii ongi.
Mõned tulevad, et jääda. Ja ma ei aja neid ära, ärge lootkegi!
Kes siis elab metsa sees olevas järves, kuhu on kuidagi sattunud üks ananass, kes mäletab minevikku ja elab seega ka tulevikuga, ning kelle elujärg on kindlasti parem kui vangil ja õpilasel?
Kust mina tean? :)
Päikest!
tulevikuta, see minevikku ei mäleta?
vees, ananassi sees?
paremini: vang või õpilane?
Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. (J. Liiv)
See on nii imelik, kuidas mõned laulud tuletavad meelde inimesi, sündmusi, olemisi, vestluseid, seiklusi, tujusid, tööd, enesetunnet, emotsiooni, aega. See on imelik, et mõnele inimesele kuuluks justkui mitu laulu. Üks laul meenutab seda, kui meil oli tore, teise laulu nimetasime "meie"-lauluks, kolmas meenutab aga seda, kui nutsin sama inimese pärast vihmas. Nüüd neid laule kuulates ning möödunut meenutades mõtlen, et nii ongi: aeg ja inimesed muutuvad ja mööduvad, mina oma muusikaga jään. Oleks vaid nii, et mõned inimesed jääksid koos minu ja laulude ja ajaga. Usun, et nii ongi.
Mõned tulevad, et jääda. Ja ma ei aja neid ära, ärge lootkegi!
Kes siis elab metsa sees olevas järves, kuhu on kuidagi sattunud üks ananass, kes mäletab minevikku ja elab seega ka tulevikuga, ning kelle elujärg on kindlasti parem kui vangil ja õpilasel?
Kust mina tean? :)
Päikest!
kolmapäev, 6. november 2013
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Ärge kartke, täna ma teid päiksepaistega üle ei kalla!
Sõitsin paar päeva tagasi bussiga linna, seisin üsna ukse lähedal. Järsku kuulsin päris valjut kolksu. Ühe vanema proua üks kark oli maha kukkunud ning maandunud täpselt ukse ees. Kuigi ma polnud kõige lähemal olev inimene, reageerisin sellele kõige kiiremini ning hakkasin seda üles korjama, kuid täpselt samal ajal avanesid ka bussi uksed ning loomulikult soovisid inimesed välja minna. Kuigi mulle tundus, et seda pidi olema näha, kuidas ma karku üles korjan, küsis keegi ikka minult pahase häälega, kas ma väljun, ning vaatas mind väga kurjalt. Ei, härra, ma keerlen siin ees, sest minu meelest on tore kedagi vahelduseks aidata ning nagu tavaliselt, kedagi ka pahaseks teha. Pole head ilma halvata.
Vahepeal ning kahjuks järjest sagedamini tundub mulle, et siin ikkagi ei ole minu kodu. Mind kritiseeritakse positiivsuse pärast, karistatakse, kui püüan midagi head teha ning tegutsemistahet, motivatsiooni ja eneseteostussoovi imevad minust välja reeglid, määrused, bürokraatia, tähtajad, mõistmatus, kohustused, lollus. "Persse need määrused!" (Baricco, 1994; 2008).
Uudistes teevad ilma skandaalid ning üksteisele ära panemine, tänaval tullakse rääkima ainult siis, kui soovitakse midagi pähe määrida või jalgu kommenteerida, inimesed petavad, valetavad, laisklevad, tutvused on tähtsamad kui oskused ja teadmised, ilmast ei hakka rääkimagi.
Kas peaksin siis minema kuskile, kus inimesed on kogu aeg rõõmsad, päike paistab iga päev, elu on üks suur pidu ja pillerkaar, kuid samas kellaaeg ja kokkulepped on suhtelised mõisted, ebaõnnestumist põhjendatakse Jumala soovi ning tähtede seisuga, kividega kellegi surnuksloopimine on täiesti normaalne tegevus. Täiuslikku kohta pole olemas. Vähemalt mina pole seda veel leidnud. Usun, et peaaegu igal pool leidub valetavaid, laisklevaid ja petvaid inimesi ning onupojapoliitika pole kuskil võõras mõiste ja nähtus. Nagu sellest veel vähe oleks, mind hoiab kõigest hoolimata ka siin miski kinni.
"Kodu on seal, kus on su hambahari." Tartus elab mul 2 hambaharja. Kas mul on siin ka siis 2 kodu? Eeehhh....
[siin on see koht, kus ma tavaliselt Päikest! soovin]
Sõitsin paar päeva tagasi bussiga linna, seisin üsna ukse lähedal. Järsku kuulsin päris valjut kolksu. Ühe vanema proua üks kark oli maha kukkunud ning maandunud täpselt ukse ees. Kuigi ma polnud kõige lähemal olev inimene, reageerisin sellele kõige kiiremini ning hakkasin seda üles korjama, kuid täpselt samal ajal avanesid ka bussi uksed ning loomulikult soovisid inimesed välja minna. Kuigi mulle tundus, et seda pidi olema näha, kuidas ma karku üles korjan, küsis keegi ikka minult pahase häälega, kas ma väljun, ning vaatas mind väga kurjalt. Ei, härra, ma keerlen siin ees, sest minu meelest on tore kedagi vahelduseks aidata ning nagu tavaliselt, kedagi ka pahaseks teha. Pole head ilma halvata.
Vahepeal ning kahjuks järjest sagedamini tundub mulle, et siin ikkagi ei ole minu kodu. Mind kritiseeritakse positiivsuse pärast, karistatakse, kui püüan midagi head teha ning tegutsemistahet, motivatsiooni ja eneseteostussoovi imevad minust välja reeglid, määrused, bürokraatia, tähtajad, mõistmatus, kohustused, lollus. "Persse need määrused!" (Baricco, 1994; 2008).
Uudistes teevad ilma skandaalid ning üksteisele ära panemine, tänaval tullakse rääkima ainult siis, kui soovitakse midagi pähe määrida või jalgu kommenteerida, inimesed petavad, valetavad, laisklevad, tutvused on tähtsamad kui oskused ja teadmised, ilmast ei hakka rääkimagi.
Kas peaksin siis minema kuskile, kus inimesed on kogu aeg rõõmsad, päike paistab iga päev, elu on üks suur pidu ja pillerkaar, kuid samas kellaaeg ja kokkulepped on suhtelised mõisted, ebaõnnestumist põhjendatakse Jumala soovi ning tähtede seisuga, kividega kellegi surnuksloopimine on täiesti normaalne tegevus. Täiuslikku kohta pole olemas. Vähemalt mina pole seda veel leidnud. Usun, et peaaegu igal pool leidub valetavaid, laisklevaid ja petvaid inimesi ning onupojapoliitika pole kuskil võõras mõiste ja nähtus. Nagu sellest veel vähe oleks, mind hoiab kõigest hoolimata ka siin miski kinni.
"Kodu on seal, kus on su hambahari." Tartus elab mul 2 hambaharja. Kas mul on siin ka siis 2 kodu? Eeehhh....
[siin on see koht, kus ma tavaliselt Päikest! soovin]
teisipäev, 5. november 2013
Positivus Maximus
Tartlased, mäletate, kui eelmisel nädalal möllas suur torm? Muidugi mäletate. Sel ajal mõtlesin kogu aeg (jah, veel rohkem kui tavaliselt) oma kallimale. Kui kõik vestlused ja kogu Fb räägivad ainult Tormi'st, siis mis muud mul üle jääb :)
Sel tuulisel hommikul astusin bussi peale ning kohtusin seal oma kalli kursakaaslasega. Mis te arvate, millest me rääkisime? Mis te arvate, mis järelduse ma tegin? "Vähemalt ei saja vihma!"
Kõndisime siis Lossi mäest üles kooli poole. Vastutuules. Mina: "Vähemalt pole juuksed nüüd näo ees!"
Tema: "Anneli! Kogu aeg ei ole vaja nii positiivne olla!" :)
Üks parajalt ebameeldiv kontrolltöö SPSS'is. Mina: "Vähemalt saab see aine nüüd läbi!" (kui ma just uuesti seda tööd tegema ei pea).
Laupäeval viisin Lille majas laste sünnipäeva läbi, teemaks oli aardejaht. Enne pidu peitsin Lille mäele jubinaid, mida lapsed pidid otsima hakkama, ning nägin seal mängimas kahte umbes 10-aastast poissi. Algul vaatasid nad mind kaugemalt, siis tuli üks neist minu juurde ja küsis, mida ma teen. Kui ütlesin, et peidan aardeid ning tunni aja pärast tuleb siia kari lapsi neid otsima, hakkasid mõlemad vaidlema, et see on siin nende maa ja nende kindlus ning keegi ei tohi siia tulla. Eriti veel väiksed lapsed. Umbes 2 minuti pärast aitasid nad mul otsida kohti, kuhu aardeid peita :)
Pärast seda hoidsin veel paar tundi ühte pisikest poissi, mängisin temaga peitust ning muid vahvaid mänge ning lõpuks asusin nautima ka täiskasvanute seltskonda. 3 impromeest, 3 punapead, 2 Riski! Või noh, vanuselt täiskasvanud, hingelt ikka lapsed. Õhtu mõttetera: "Jobu (värdjas, väärakas vms) küll, aga ikkagi kallis".
Päikest!
reede, 1. november 2013
Tellimine:
Postitused (Atom)