Vaikus

Vaikus tähendab rahu. Loodus vajab rahu. Nii ütles mulle ja paljudele teistele inimestele eile hilisõhtul Fred Jüssi läbi raadio.

Ka inimene peaks olema osa loodusest. Miks aga elab inimene lärmakas linnas? Ehitab endale lärmakaid masinaid ning elab nende keskel? Karjub teistest üle? Paneb kõrvaklapid pähe ja kuulab kõrvulukustavaid helisid? Tunneb end imelikult, kui vestluses on väiksed pausid? Läheb vaikusest hulluks?

Vaikus tundub olevat midagi kurja. Vaikus enne tormi.

Kas inimene on harjumuste ohver? Paratamatuste ohver? Mugavuse ohver? Teise inimese ohver?

On see inimese loomuses, elada mittevaikuses? On see võõrandumine oma vaikust vajavast loomusest?

Või polegi inimene osa loodusest?

"Kuula vaikust igal pool, see on kõige lihtsam viis olla olevikus. Isegi kui sind ümbritseb müra, on selle taga ja müra vahel alati kusagil vaikus." Eckhart Tolle.

 

Päikest!

Kuidas läheb?

Tsau!
Tsau!
Kuidas läheb?
Hästi. Ja Sul?
Hästi.
Või nii. Siis on hästi.
On jah.
(vaikus)

Tuleb tuttav ette? Mulle eriti mitte. Ma lihtsalt ei lepi vastusega "Hästi", ma tahan ikka rohkem teada. Mitte seepärast, et ma tahaks olla stalker või klatšimoor või narruseni uudishimulik, mind tõepoolest huvitab, kuidas inimestel läheb, millega nad tegelevad, millest mõtlevad ning mida tulevikult ootavad.

Seega, Anneli, mida Sina viimasel ajal teinud oled?

Aitäh küsimast, paar viimast nädalat on läinud linnutiivul. Väike lühikokkuvõte:

·         Toitsin parte!

·         Sain vene keele kontrolltöö „arvestatud“, töö ülaserva oli kirjutatud isegi „horošo“! Seega FLKE.04.058 – mission almost completed!

·         Käisin Tigutorni katusel. Ei, me ei läinud Jürile külla, me tahtsime lihtsalt vaadet näha. Vaade oli võimas!

·         Käisin Tallinnas Francis Goya kontserdil, mis oli minu elu üks parimaid kontserdielamusi. Muide, ma sain sellest teada umbes 3 tundi enne bussi väljumist.

·         Käisin ülitoredal sünnipäevapeol, kus peaaegu kõik külalised kandsid midagi oranži.

·         Jooksin lavale, et laulda „Teisel pool vett“. Jooksin mitte suurest meeleheitlikust vajadusest end laval näidata, vaid pole lihtsalt viisakas oodata ürituse korraldajate poolt öeldud esinemise kellaaega ja siis rahulikult järgmisele korrusele kõndida, samal ajal kui publikule on tund aega kokkulepitust varem juba öeldud, et nüüd järgmisena esineb … ja kõik ootavad. 

·         Vaatasin koos teaduskonnakaaslastega filmi „Dark Days“ New Yorgi kodututest.

·         Olin viimane, kes lahkus TÜ raamatukogust. Selleks ajaks olid isegi kõik tuled juba kustutatud.

·         Sain teada uue sõna: „putrumine“. Sellel pole minu teada mingit otsest seost mannapudru ega tatrapudruga, leidsin selle hoopis ühe füsioterapeudi konspektist. Kui ma vaid mäletaks, mida see vahva sõna ka tähendab…

·         Tantsisin Tantsuklubi tantsuõhtul rahvatantse. See oli nii tore tunne, kui alguses ei saanud ma eriti ühelegi sammule pihta, kuid lõpuks tundsin end muusikataktis liigutades juba väga mugavalt ja vabalt.

·         Osalesin loengus, kus mul oli veidi raske pisaraid tagasi hoida. Teemaks oli laste väärkohtlemine.

·         Taasveendusin, et meil on ülitore kursus.

·         Tutvusin mitme huvitava inimesega.

·         Sain nohu.

·         Sain nohust lahti!

·         Veetsin palju aega sõpradega vesteldes, kakaod jpm juues ning naerdes. Kes end nüüd puudutatuna tundis, aitäh teile! Olen väga õnnelik, et te mul olemas olete ning minu elu palju päikselisemaks teete!

Kas Te teate, mis saab siis, kui kohtuvad Hooliv Ema Helga, Lasteaiakasvataja Lego, Meeshoor Milf-Red, Piimamees Pedro, Vabrikant - Pihustaja Puudutus-Vipsel, Rabarberilõikaja Rosolje, Kokk Klopits ja Kaamelikasvataja Karl?
Ei tea?
Siis saab palju nalja, massaaži, teed, jäätist, kitarrimängu, laulda, suka sisse peitu pugeda, veesõda teha, makarone, palli mängida ja naerda. Kurb on ainult see, et vahepeal on raske hingata.

Päikest!

Me streigime!

Palun vaadake, mida minu 7aastane lasteaias käiv õde täna kodus tegi! (See on siis lipp, mille jaoks küsis ta minu käest pikemat aega mingit pikka asja. Mina muidugi ei saanud aru, milleks tal mingit pikka asja (pulka) vaja on, aga õnneks tuli issi appi ja kui õhtul koju jälle jõudsin, oli meistriteos valmis)

Päikest!

Kuidas olla...

... Facebook?
Tuleb leida 2 sõpra, kes tunnevad rõõmu kordamööda Sind näpuga togimisest. Nagu Fb "müksamine".
... Küüntenärija?
Tuleb lihtsalt takistusteta närida. Tsiteerin ühte netikommentaatorit: "Küünte närimise vastu aitavad hästi geelküüned. Paraku mul käis üks klient, kes oli nii hasardis küünte närimisest, et näris ka geelid maha!" No problem!
... Bitch?
Tuleb otsida raamatukogust raamat, mida on ainult 1 eksemplar ning mida on vaja paljudel tudengitel järgmiseks päevaks lugeda. Seejärel tuleb see teos ära peita.
... Segaduses?
Tuleb vaadata seda videot.

... Meeleheitel soovist kohtuda Bob Dylaniga?
Tuleb võtta temast eeskuju. Mees teab, mida tahab.

... Narruseni ettevaatlik?

Tuleb kõndida mööda jäätunud tänavat.

... Hea nõuandja?

Tuleb välja öelda kõik, mis vähegi pähe tuleb. Kuigi algul võivad need mõtted tunduda ülimalt veidrad, ei või iial teada, kuidas need teist inimest aitavad. Ja isegi siis, kui väljaöeldu jääbki ainult tobedaks mõtteavalduseks, saab vähemalt nalja.

... Akadeemiline kobakäpp?

Tuleb lasta loengus paberinutsakal (koos nätsuga muidugi) "kogemata" põrandale kukkuda.

... Elusäästja?

Tuleb vajutada kiiresti ja andunult piduripedaali. Enne seda loomulikult valida õige sõidukiirus. Või käia jala.

... Õnnelik?

Tuleb lihtsalt olla.

Päikest!