Värviline maailm

Kirju liblikas.
Kollane kampsun.
Pruun šokolaad.
Roheline muru.
Sinised lilled.
Punasetäpilised tennised.
Valge pilvetups.
Punane fotokas.
Roosa jäätisekokteil.
Sinine taevas.
Lilla moos.
Valge sall.
Oranž rätik.
Kirju joonistus.

Maailm on tohutult värviline. Ootan Teilt kommenaaridesse laule, mis meenutab Teile värvilist maailma meie sees ja ümber. Varsti saate võib-olla ka teada, miks mul selline palve on. Seniks aga...

Palju värve ja päikest!

Tartu-Tallinn-Tartu

Mu piletil on kirjas: Istekoht 6. Jõuan mõned minutid enne väljumist bussi ja kohal nr 6 puhkab kellegi kott. Lasen silmadel rännata läbi bussi ja näen, inimesed istuvad nagu malelaual, pooled akna all, pooled vahekäigu pool ning kahe erandiga istuvad kõik ühekaupa. Nad oleksid justkui allkirja andnud paberile, mis keelab istuda kaasmaalase kõrval.

Eile käisin kuulamas Chris Adamsi Roadshow'd (USA raamatumüügiga seotud loeng) ning inglane alustas tõdemusega, et inglased pole nagu ameeriklased.

Inglased on rahul:

"Well done!"

Ameeriklased on rahul:

 "YEEEEEEEEEEEAAAAAHHHHH!!!!!"

Ja mida teevad eestlased?

USA suursaatkond. Mind tervitavad turvamehed ja -naised on üsna sõbraliku tooniga, kui uurivad, ega mul pole käekella, vööd ega mobiiltelefoni taskus ja  kas arvuti ja telefon on välja lülitatud. Sõbralikud, kuid mitte ükski neist ei naerata.

Poolteist tundi hiljem, kui panen jope selga ja vinnan koti üle õla, on need samad inimesed justkui ümber vahetunud. Nad teevad minuga nalja, soovivad head reisi ning kõikide suul on lai naeratus.

Palju naeru ja päikest!

:)

Kevad

"3 maagilist sõna jääb ütlemata" (Lauri Lugu)

Mõnikord on tõesti liiga vara millegi ütlemiseks. Mõnikord aga liiga hilja. Seda suurem on õnn, kui sõnad tulevad suust just õigel ajal.

Esimese sääse püüdmiseks pole aga kunagi liiga vara. Esimene sääsk on justkui kevade kuulutaja.

Kevad kui värvide ja soojuse ja uute alguste aeg on käes!

Päikest!

(Kultuur korda kolm) kuubis

(K*3)³          

Ma olen viimasel ajal päris tihti teatris käinud, mõni aeg tagasi juhtus olema nädal, mille jooksul nägin ma kolme etendust. Mingi kultuurne olen või??? Tundub nii.

Esmaspäeval „Lilled Algernonile“

Olen vaimustuses! Lugu vaimse alaarenguga mehest, Charlie Gordonist, kellele tehakse operatsioon, mille tagajärjel hakkab tema IQ tõusma. Ta õpib paremini lugema ja kirjutama, kasutab palju mitmekesisemat  sõnavara, muutub uudishimulikumaks, mõistab paremini teisi inimesi, arendab intelligentseid vestlusi, hakkab tegelema teadustööga. Ta mõistab, et inimesed, keda ta varem pidas oma sõpradeks, tegid tema üle nalja ega pole need, kelleks ta neid pidas. Ta muutub järjest närvilisemaks, sest tal on järsku nii palju teha, kuid aega üha vähem. Kui tema uurimistöö tulemused ütlevad talle, et tema ootab ees kiire taandareng, on ta lausa meeleheitel: nii palju oleks veel teha! Temas on peidus tohutu potentsiaal, seda ei saa ära võtta! Paraku looduse vastu ei saa. Nii ta lõpuks veedabki aega tegevusetult ning millegi vastu huvi tundmata, igatsedes taga oma intelligentsuse võidukäiku.

Mis eristab normaalset ja vaimse alaarenguga inimest?

·         Naeratus. Madala IQ-ga Charlie Gordon naeratas peaaegu kogu aeg, kõrge IQ-ga Charlie Gordon mitte. Kas see on ka meie igapäevaelus nii? Kas edukad ja tööle pühenduvad inimesed on tõesti mornid ja tusased? Vaadake enda ümber olevaid inimesi!

·         Sõbrad. Madala IQ-ga Charlie Gordonil oli palju sõpru: roheline pliiats, sinine pliiats, kollane pliiats, punane pliiats, 1. märkmepaber, 2. märkmepaber, 3. märkmepaber, 4. märkmepaber, 163. märkmepaber jne. Töökaaslased, kes tundsid end tema seltsis vabalt ning sundimatult. Kõrge IQ-ga Charlie Gordoni seltsis olid tema teadus ning keerulised mõtted.

Kas ma olen ka vaimselt alaarenenud, kui olen oma läpakale pannud nimeks Sipsik ning ma ei räägi temast kui „sellest“. Kui mu läpaka vahel on salvrätikust väljarebitud lumememm, kelle nimi on Benjamin? Samas mõtlen ma mõnikord, mis on teaduse mõte, kas teaduses on demokraatia võimalik, mille poolest erinevad sotsiomeetria ja võrgustikuanalüüs, kuidas toimub eliidiringlus tänases Eestis, kuidas sõnastada täiuslikku kausaalset hüpoteesi, miks näitavad uuringud, et inimesed on maailmas kõige õnnetumad Ida-Euroopas…

Neljapäeval „Puhastus“

Armastus on võimas. Kas armastus on piisav põhjendus, et rikkuda oma õe ja tema tütre elu? Et abielluda vastumeelse mehega, pääsemaks vajalikele niitidele ligi, et neid tõmmates saada oma tahtmine? Et panna kannatama pahaaimamatuid inimesi? Et elada ise pideva pinge all? Et valetada kogu elu? Kas armastus on selleks piisav põhjendus?

Laupäeval „Boyband“

Sa oled noor mees, tahad saada kuulsaks, tahad laulda ja tantsida, tahad saada rikkaks, tahad olla paljude naiste ihaldusobjekt, tahad vallutada maailma. Sul on võimalus osaleda poistebändis ning saada kõik, mida hing ihkab. Kas Sa suudaksid öelda sellele võimalusele „ei“?

Mis saab siis, kui ühel hetkel avastad, et oled elanud roosa mulli sees, ning inimesed, keda oled usaldanud, ei ole Sinu usaldust üldse väärt. Mis siis, kui annad endast kõik, et olla edukas, kuid Sinust sõidetakse lihtsalt üle? Kui igal hetkel võid ilma jääda kõigest, mille nimel vaeva oled näinud?

Kas suudad üles leida oma liitlased ja teha vahet sõpradel ja vaenlastel?

Kas suudad jääda iseendaks ning saavutada oma eesmärgid?

Päikest!