See suvi jääb kindlasti meelde paljude seikade pärast. Olude sunnil ja asjaolude kokkulangemisel külastasin ka nii mõndagi kuivkäimlat. Tavaliselt on need külastused pigem ebameeldivad. Ämblikuvõrgud, pinnud tagumikus, "huvitavad" odüürid, öösel üle hoovi seiklemine, auk põrandas ja sellele (pimedas) pihtasaamine, helesinised unistused kätepesust, teate isegi ju. Aga... Mõni käimla on elus ilusam kui teine. Nii tekkis mõte ka oma meeldivad külastused kirja panna ja teiega jagada. Ega ma siis kade ei ole, et head kraami ainult endale hoian. Meeldivat lugemist!
Koht number 1
Sõbranna suvila käimla.
Käimla asub elumajas, nii et mööda hoovi ringi
seiklema ei pea. Samas eluruumidest on see ka piisavalt kaugel, et
spetsiifilised lõhnad vabal ajal naljalt ninna ei satu. Valgus on ilusti olemas ning seda
ei tule ka karta, et pea kuskile ämblikuvõrku satub. Imeline! Kemmergu seinad
on meeldivates kollastes-oranžides toonides, ruumi nurgas ilutseb kunstlill
ning seinal pakub silmailu maal. Kohe näha, et sõbranna ema on püüdnud seda
ruumikest õdusaks ja hubaseks muuta. See on ka õnnestunud!
Koht number 2
Sõprade pulmapaiga wc nr 4
WC-ks (water closet) seda paika küll nimetada
ei saa, aga see on ka paiga ainuke miinus. Pisike onnike on meisterdatud
spetsiaalselt pulmapäevaks. Väljast näeb see välja nagu tavaline puuriit, ümber
nurga on aga ilus lilleline kardin, ukse juures vastavalt vajadusele pööratav
silt (Uks kinni, uks lahti), sees on meeldivalt ruumi käekoti ja pleedi
hoiustamiseks. Öösel annab valgust laes rippuv latern ning hubasust lisavad ka
küünlad. Ääretult romantiline.
 |
| Ainuke käimla, millest mõistsin ka pilti teha. |
Koht number 3
Vormsi Rumpo Mäe talu punane majakene
Majaproua ütleb, et peamajas on veega tualett
ka, aga kes ikka nii kaugele viitsib kõndida, kui kaks sammu saunamajast (meie
ööbimiskohast) eemal on kahekohaline kuivkäimla. Kuna ta on nii armas ja
punane, siis pole mingit vajadust teda kuskile kaugustesse ära peita, ta sobib
hoovis kasvavate lillede ja puude-põõsastega väga hästi kokku. Uuristused ustel näitavad ka, kumba kabiini on
oodatud mehed, kumba naised. Valgustus on ilusti olemas, oodatud käimlahaisu ei
ole ega tule, kuna augu kõrval on kastike saepuruga. Suurepärane ja samas
lihtne viis puhtuse hoidmiseks.
Koht number 4
Leigo talu metsatualett (see on küll sohitegemine, aga anname siiski andeks)
WC-märkide järgi orienteerudes ootan, et leian
eest hütid, mis ei suuda otsustada, kummale poole ümber kukkuda, ja hingematva
haisu, aga selle asemel leian eest rivi kabiinidega, mille sees on… valged
tualettpotid. Veega ja puha (ma rääkisin ju, sohitegemine). Samasugused, nagu Sul tõenäoliselt kodus on. Need
on aga metsas. Nende vastas on rivi aiavoolikute ja kraanidega, kus saab ka
käed puhtaks pesta. Iga kraani all on ka lilleline ämber, mille põhjas on
auguke. Vesi voolab küll otse maha, aga sellest pole ju hullu, see on ainult
vesi. (WC-potid on õnneks torustikuga ühendatud, sealt tulevat kraami metsa
meie silme alla siiski ei ladustata.)
Kõik need kohad olid meeldivaks üllatuseks ning jätsid mulje, et neid on tehtud südamega.
Päikest!
