Sel suvel kuulsin enda kohta kommentaari, et ma olen julge ette võtma muutusi ja lahkuma, kui mulle ei meeldi see olukord, kus ma olen. Selle all peeti silmas näiteks seda, et tulin Roiu noortekast ära ja läksin palverännule, samuti ülikooli poolelijätmist ning seda, et just enne mainitud kommentaari olin maininud, et mulle ei meeldi minu praegune töö ning otsin uut.
Minu jaoks on see nii loomulik, et mulle peab meeldima olukord, kus ma olen. Ma ei ütleks, et olen nii meeletult julge, kui võtan vastu mingeid kardinaalseid otsuseid selle saavutamiseks.
Lugesin hiljuti artiklit sellest, mida teha siis, kui oled ebameeldivas olukorras. Valikuid on kolm: muuda midagi (oma suhtumist või olukorda) või lahku või kannata. Jutt on päris mõistlik, lugege ise SIIT :)
Päris tihti näevad mu silmad motivatsiooni ja palga ja töö teemadel kirjutatud artiklite kommentaarides väiteid, nagu peabki töö olema raske ja palk peabki olema ainuke asi, mis motiveerib. Suva see meeldiv töökeskkond või normaalne ülemus või eneseareng (mis jura see veel on?!?), palk peab olema normaalne ja siis peab järelikult töö ka sobima. Minu mõistus ei suuda sellist arusaama mõista. Jah, muidugi, palk peab olema normaalne, aga mina ei suuda, ei kavatsegi suuta ainult sellega leppida.
Kas töö peab olema lihtne? Ei pea. See, et ma teen oma unistuste tööd, ei tähenda, et see on lihtne. Ma ütleks, et sokimüüja on 200 korda lihtsam olla kui noorsootöötaja või kultuurikorraldaja. Millegipärast ma lausa naudin seda, kui saan midagi keerulist vahepeal ette võtta. Olla kell 23.56 üleval ning projektitaotlust kirjutada ja elu eest taguda klaviatuuri ja paluda kõiksevõimsaid, et nüüd programm ei avastaks, et mu eelarve ikka ei ole tasakaalus või ma pean kuskilt mingi x-dokumendi välja võluma. Või võidelda lennufirmadega, et nad mulle mingisugustki infot annaksid, mille oma ärevil ja lendudest ilma jäänud kontserdiesinejatele saaksin edasi anda. Või olla öösel karja teismelistega Budapesti lennujaamas ja otsida viise, kuidas see röökiv kamp vait ja paigale saada. Ja järgmisel päeval 10 tundi umbses ja kitsas bussis loksuda ning kohale jõudes hakata koolitusi läbi viima. Need on pagana stressirikkad ülesanded, nendega hakkamasaamine on aga just see, mis minu saavutusvajadust toidab. See on valu (veidi dramaatiline, ma tean), mis läheb mööda ja asendub palju meeldivamate hetkedega. Igapäevane tiksumine ühtlaselt ebameeldivas olukorras on see, mis hulluks ajab.
Vahepeal on tulnud mulle mõte, et ma ju võiksin oma sokimüüja elukest nautida. Lähen hommikul tööle, tulen õhtul koju ja mind ei pea absoluutselt huvitama, mis järgmisel päeval poes toimub. Vabu päevi on jalaga segada, järelikult ka minu ignorantsust. Jube mugav, samas nii vale! Jah, mulle nii meeldib see tunne, kui keegi on endale midagi ilusat jalga leidnud või lahkub poest vägeva kingitusega, aga see ei saa ju olla kõik, millega oma tööelus hakkama saan?
Seepärast on mul olnud väga keeruline uutele inimestele ja vanadele tuttavatele rääkida, millega tegelen. Ma ei häbene oma tööd (meeletult uhke ka muidugi ei ole), aga see lihtsalt ei ole mina.
Nii olengi kogu aeg teinud sokitöö kõrval ka midagi muud ning päriselt on töövabu päevi olnud väga vähe. Kas mulle on iga lisaliigutuse eest ka kopikas pudenenud, on juba omaette teema (lühidalt: ei ole), aga see ei olegi ju kõige olulisem. Olen saanud teha midagi enda jaoks tähtsat ja see on end ära tasunud: minu sokitööga on nüüd kõik! Jei!
Tänase päeva seisuga olen Maksu- ja Tolliameti andmetel registreeritud tööle 6 erineva tööandja poolt. Kuue! Ülejärgmisel nädalal peaks neid olema viis. Rahu, tiigrid ja tibukesed, need kõik on osakoormusega, nii et saan ilusti hakkama, ka minu töönädalas saab olema umbes 40 tundi. 40 tundi, mida ma kavatsen nautida, vahepeal ilmselt kisun ka endal juukseid peast, aga igav ja mõttetu see aeg enam olema ei saa.
Päikest!
Julgust ka, kui seda puudu peaks olema!
Kuvatud on postitused sildiga Aitäh. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Aitäh. Kuva kõik postitused
pühapäev, 17. september 2017
laupäev, 3. september 2016
Sellel suvel külastatud kuivkäimlate top 4
See suvi jääb kindlasti meelde paljude seikade pärast. Olude sunnil ja asjaolude kokkulangemisel külastasin ka nii mõndagi kuivkäimlat. Tavaliselt on need külastused pigem ebameeldivad. Ämblikuvõrgud, pinnud tagumikus, "huvitavad" odüürid, öösel üle hoovi seiklemine, auk põrandas ja sellele (pimedas) pihtasaamine, helesinised unistused kätepesust, teate isegi ju. Aga... Mõni käimla on elus ilusam kui teine. Nii tekkis mõte ka oma meeldivad külastused kirja panna ja teiega jagada. Ega ma siis kade ei ole, et head kraami ainult endale hoian. Meeldivat lugemist!
Koht number 1
Sõbranna suvila käimla.
Käimla asub elumajas, nii et mööda hoovi ringi
seiklema ei pea. Samas eluruumidest on see ka piisavalt kaugel, et
spetsiifilised lõhnad vabal ajal naljalt ninna ei satu. Valgus on ilusti olemas ning seda
ei tule ka karta, et pea kuskile ämblikuvõrku satub. Imeline! Kemmergu seinad
on meeldivates kollastes-oranžides toonides, ruumi nurgas ilutseb kunstlill
ning seinal pakub silmailu maal. Kohe näha, et sõbranna ema on püüdnud seda
ruumikest õdusaks ja hubaseks muuta. See on ka õnnestunud!
Koht number 2
Sõprade pulmapaiga wc nr 4
WC-ks (water closet) seda paika küll nimetada
ei saa, aga see on ka paiga ainuke miinus. Pisike onnike on meisterdatud
spetsiaalselt pulmapäevaks. Väljast näeb see välja nagu tavaline puuriit, ümber
nurga on aga ilus lilleline kardin, ukse juures vastavalt vajadusele pööratav
silt (Uks kinni, uks lahti), sees on meeldivalt ruumi käekoti ja pleedi
hoiustamiseks. Öösel annab valgust laes rippuv latern ning hubasust lisavad ka
küünlad. Ääretult romantiline.
 |
| Ainuke käimla, millest mõistsin ka pilti teha. |
Koht number 3
Vormsi Rumpo Mäe talu punane majakene
Majaproua ütleb, et peamajas on veega tualett
ka, aga kes ikka nii kaugele viitsib kõndida, kui kaks sammu saunamajast (meie
ööbimiskohast) eemal on kahekohaline kuivkäimla. Kuna ta on nii armas ja
punane, siis pole mingit vajadust teda kuskile kaugustesse ära peita, ta sobib
hoovis kasvavate lillede ja puude-põõsastega väga hästi kokku. Uuristused ustel näitavad ka, kumba kabiini on
oodatud mehed, kumba naised. Valgustus on ilusti olemas, oodatud käimlahaisu ei
ole ega tule, kuna augu kõrval on kastike saepuruga. Suurepärane ja samas
lihtne viis puhtuse hoidmiseks.
Koht number 4
Leigo talu metsatualett (see on küll sohitegemine, aga anname siiski andeks)
WC-märkide järgi orienteerudes ootan, et leian
eest hütid, mis ei suuda otsustada, kummale poole ümber kukkuda, ja hingematva
haisu, aga selle asemel leian eest rivi kabiinidega, mille sees on… valged
tualettpotid. Veega ja puha (ma rääkisin ju, sohitegemine). Samasugused, nagu Sul tõenäoliselt kodus on. Need
on aga metsas. Nende vastas on rivi aiavoolikute ja kraanidega, kus saab ka
käed puhtaks pesta. Iga kraani all on ka lilleline ämber, mille põhjas on
auguke. Vesi voolab küll otse maha, aga sellest pole ju hullu, see on ainult
vesi. (WC-potid on õnneks torustikuga ühendatud, sealt tulevat kraami metsa
meie silme alla siiski ei ladustata.)
Kõik need kohad olid meeldivaks üllatuseks ning jätsid mulje, et neid on tehtud südamega.
Päikest!
reede, 3. juuni 2016
Töö-öö ning lillehõnguline hommikuvärskus
Öö läbi töötamine tundub olevat... kas just hullumeelsus, aga mitte ka tegevus, mida igaüks ilmselt hea meelega teeks. Mulle aga kõlab see kui põnev väljakutse. Ja väljakutsed tuleb teatavasti ju vastu võtta. Sest miks mitte.
Nii ma siis läksingi eile veidi enne öö algust vapralt ühe poe infoletti, kotis kampsun (sest soovitati soojalt riidesse panna), kanasalat (enda söök kaasa) ja energiajook. Lühike koolitus, kuidas masinaga kõik tooted läbi piiksutada ning töö läkski käima. Suurele poele tuleb öö jooksul teha inventuur. Alustasime siis, kui pood oli veel avatud, aga alkoholi enam ei müüdud. Nii võiski näha kümneid inimesi alkoholipudeleid uudistamas. Alustasin õlledest. Ma pole kunagi õlusid nii põhjalikult vaadanud. Neil on nii ilusad nimed! Lõbus Njuufa, Külmale Maale ja Must Nunn on vaid mõned näited. Ja millised pudelikujundused! Hailõuad on mu lemmikud!
Edasi liikusin kohvide juurde. Kõige kõrgemal on jahvatamata oad ja need lõhnasid nii hästi! Varem pole mul sinna riiulile asja olnud. Märkasin ka nüüd esimest korda, KUI palju erinevaid kohvisid on. Ma tean küll, et paljudele toodetele on pühendatud tihti terved reavahed. Terve rida jogurteid, mahlu, vorste, kohvisid. Erinevaid sorte, brände, maitsenüansse on lõputult ja ometi ostan poest tavaliselt ikka ühte ja seda sama. Äkki võtaks väljakutseks osta nädal aega poest ainult neid asju, mida ma varem ostnud ei ole? Tiramisumaitseline kohv on igal juhul vaja ära proovida.
Noorsootöötaja, nagu ma olen, ei saa lastest eemal olla ka töövälisel ajal. Nii avastasin, et kui kohvilõhn oli ninast juba hajunud, jätkasin mänguasjade läbipiiksutamise ja kokku lugemisega. Elsa vaatas jälle mulle päris mitmest kohast vastu. Aga Anna? Tema oli ju loo kangelane, kes trotsis külma ja koletisi, et oma õde tagasi tuua. Miks tema pilti kuskil näha ei ole? Miks ei taha tüdrukud tema moodi olla?
Olin ennast juba makaronide rea alguses sisse seadnud (niiiiiiiiiii palju erinevaid makarone!!!), kui töödejuhataja tuli minu juurde, käskis makaronid jätta sinnapaika ja ütles, et annab mulle palju huvitavama ülesande. Saingi kondoomid ja tampoonid endale. Ühelegi noormehele ta seda vahekäiku ju ei saavat anda. Hmm, huvitav, skaalal 1-10 kui veider ja/või ebamugav oleks meestel olnud seal asjatada? Mis oleks naistele samavõrd "meestekas", et see võiks ebamugavust tekitada?
Töö-öö lõppes soola ja suhkru ning väga mustade sõrmedega. Sadade pakendite läbikatsumine jätab enda jälje. Kell oli 7 hommikul. Vaatamata sellele, et magan sageli hommikud maha, meeldivad mulle varahommikud väga. Nii läksingi kesklinna jalutama. Väga põnev oli näha, kuidas inimesed seavad linna algavaks päevaks korda. Ma pole nii ammu näinud, kuidas harjade ja seebiveega tänavat pestakse. Millegipärast näivad hommikused koristustööd hoopis teistsugusena kui päevane tänavakoristus. Ilmselt meeldib mulle just mõte sellest, et inimesed näevad vaeva selleks, et teised saaksid puhtasse linna tööle/kooli tulla. Ettevalmistused päevaks.
Sellest idüllist oli puudu veel hommikukohv. Pole palju kohti, mis avatakse kell 7, aga ühe siiski leidsin. Jääkohv. Mulle väga meeldib jääkohv, kui see on hästi tehtud, aga samas peaaegu iga topsitäis, mille saanud olen, on pettumus. Ja ma ei õpi ka, et ei tasu iga kord lootusi jälle üles kruvida. Mulle pole üldse raske selles valdkonnas meele järgi olla. Lihtsalt tuleb hoolitseda selle eest, et kolmveerand klaasi poleks vahtu täis, nii et kohvi saan nautida ainult kolme lonksu jagu. Praegu meenub ainult kaks kohvikut, mille jääkohviga olen rahule jäänud: Truffe ja Werner. Täna hommikul ei külastanud ma kahjuks kumbagi, nii et mu hommikukohv oli 60% pettumus. Ülejäänud 40% oli õnneks päris maitsev.
Vahepeal on mul pikad juhtmed ning mulle tuleb mõnda asja mitu korda öelda, enne kui aru saan. Nii oli mul, kohvitops käes, plaan minna Supilinna jalutama. Möödusin ühest botaanikaaia väravast selle poole vaatamatagi. Ilmselt köitis mu tähelepanu midagi muud. Teisest väravast möödudes märkasin, et see on pärani lahti ning peast käis läbi uitmõte sinna sisse astuda, kuid jalutasin siiski sellest mööda Supilinna poole. Kolmandast pärani lahti väravast jalutasin aga sisse. See oli ka tänase päeva parim otsus. Muidugi oleksin võinud kogu sellest ilust pilti teha ja teilegi näidata, aga ma ei saa ju pildile püüda seda karget lillehõngulist hommikuvärskust ega loodushääli, mis sulanduvad liiklusmüraga ühtseks sümfooniaks. Need kümned ja kümned iirised ei näe isegi professionaalse fotograafi fotol nii head välja, kuna pildile ei saa püüda seda rahu, mis on hommikuses linnalooduses.
Supilinnas jalutan mõnel teisel korral.
Kell 8 hakatakse parkimise eest raha küsima, mis tähendab seda, et aeg oli koju magama minna.
Päikest!
esmaspäev, 30. mai 2016
Kuidas Anneli ja Krõll enam ei kestnud.
Väike Anneli oli 1-aastane, kui ilmus lasteraamat "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta". See meeldis Annelile nii väga, et emme pidi seda tihti ette lugema. Väga tihti. Alustades esikaanest ja lõpetades "Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda". Emme oskab seda siiani peast tsiteerida. "Emad teevad just alati nii!"
"Ükskord Krõll tahtis põrandat pesta,
aga Krõllil ei olnud pange.
Krõll ütles:
"Ma lihtsalt ei kesta!
Ma tahan nii põrandat pesta.
Oi, see tahtmine on mul nii kange!""
Krõll elab minus ikka edasi. Ta peseb põrandat minu seinal ning tuletab mulle meelde, et kui tahtmine on ikka väga kange, siis tuleb alati keegi pangega appi. Tuleb kähku ja tasuta. Lohutab: "Kõik on ju hea! Ära tühjast norgu veel lange. Nüüd end reipasti tööle sea." Ta tuletab meelde, et ma jõuaksin alati kõikide asjadega lõpuni. Täpselt nii, nagu tal endal sai põrand puhtaks.
Aitäh, Ellen, et Krõlli mu ellu kirjutasid, ja emme, et ta mu ellu lugesid!
"Ükskord Krõll tahtis põrandat pesta,
aga Krõllil ei olnud pange.
Krõll ütles:
"Ma lihtsalt ei kesta!
Ma tahan nii põrandat pesta.
Oi, see tahtmine on mul nii kange!""
Krõll elab minus ikka edasi. Ta peseb põrandat minu seinal ning tuletab mulle meelde, et kui tahtmine on ikka väga kange, siis tuleb alati keegi pangega appi. Tuleb kähku ja tasuta. Lohutab: "Kõik on ju hea! Ära tühjast norgu veel lange. Nüüd end reipasti tööle sea." Ta tuletab meelde, et ma jõuaksin alati kõikide asjadega lõpuni. Täpselt nii, nagu tal endal sai põrand puhtaks.
Aitäh, Ellen, et Krõlli mu ellu kirjutasid, ja emme, et ta mu ellu lugesid!
esmaspäev, 11. märts 2013
Astusin bussi peale
Eelmisel nädalal sõitsin bussiga. Ma sõidan peaaegu iga päev bussiga, aga mitte kõik sõidud ei jää mulle terveks nädalaks meelde.
Lugu on selline:
Olen kahe kaubamaja vahelist teeületust ootamas, fooris põleb punane tuli. Näen, kuidas minu ilus punane buss sõidab uhkelt peatuse poole, peatub, teeb uksed lahti. Inimesed hakkavad juba väljuma... 5 sekundit. 4 sekundit. 3 sekundit. 2 sekundit. Juba ma jooksen. Kui jõuan bussi juurde, on viimane ja keskmine uks juba kinni, ainult juhiuks on veel lahti. Minu ees jookseb üks vanem naisterahvas. Jõuaksin temast mööduda, kuid meie ümber on liiga palju inimesi, ma ei saa kuidagi temast mööda. Jooksen, ei, sörgin tema järel ning astume bussi. Jõudsime!!! Bussijuht poriseb, et buss oleks pidanud juba sõitma hakkama. Ütleme naisega segiläbi tänusõnad. Bussijuht poriseb ikka, et juba 2 minutit on graafikust maas. Nüüd juba 3. Liigume naisega veidi tahapoole, uksest eemale. Juht on juba esiukse juba kinni pannud, kuid märkab siis veel üht jooksjat. Ja veel üht. Nüüd ütleb juba üsna pahaselt, et no ei saagi nii uksi kinni. Teineteise järel astuvad bussi kaks veidi hingeldavat inimest, mees ja naine, mõlemal näol naeratus, mees ütleb kõva häälega: "Aitäh!" Bussijuht ühmab midagi selle peale, uksed on juba sulgunud ning buss asubki teele.
Kui oleksin järgmises peatuses bussi oodanud, pingsalt kella vaadanud, mõelnud, kuhu see buss ometi jääb, ja vaikselt arvet pidanud, kas jõuan ikka õigeks ajaks kohale, oleksin olnud hilineva bussi üle päris pahane. 3 minutit graafikust maas!!! Ma võin ju nii hiljaks jääda! Inimesed ootavad! Isegi olen terve päeva jooksnud, nüüd pean veel nii hilinevat bussi ka ootama ja siis pärast topeltkiiresti kõndima, et ikka õigel ajal kohal olla! Häbi!
Sel hetkel bussis olles olin aga õnnelik. Paljud inimesed jõuavad kohale 3 minutit hiljem. Kui bussijuht oleks kohe nahaalselt uksed kinni pannud, oleksin jõudnud 20 minutit hiljem koju. 20 minutit hiljem oleksin õde kallistanud. 20 minutit hiljem oleksin süüa saanud. 20 minutit hiljem oleksin koolitööga saanud alustada. 20 minutit hiljem oleksin selle lõpetanud. 20 minutit hiljem oleksin magama läinud. 20 minutit vähem oleksin saanud magada. Ärkaksin ju ikka kell 8.00.
Ka teised bussi peale jooksnud inimesed oleksid veetnud mõttetult palju aega järgmist bussi oodates. Võib-olla jõudsid sama bussi peale veel mõned inimesed, kes muidu oleksid maha jäänud.
Jah, mul on kahju inimestest, kes hiljaks jäid sel päeval. Samas olen väga tänulik porisevale bussijuhile, et ta ootas ära kõik need inimesed, kes õigel ajal peatusesse ei jõudnud.
Aitäh!
Päikest!
Lugu on selline:
Olen kahe kaubamaja vahelist teeületust ootamas, fooris põleb punane tuli. Näen, kuidas minu ilus punane buss sõidab uhkelt peatuse poole, peatub, teeb uksed lahti. Inimesed hakkavad juba väljuma... 5 sekundit. 4 sekundit. 3 sekundit. 2 sekundit. Juba ma jooksen. Kui jõuan bussi juurde, on viimane ja keskmine uks juba kinni, ainult juhiuks on veel lahti. Minu ees jookseb üks vanem naisterahvas. Jõuaksin temast mööduda, kuid meie ümber on liiga palju inimesi, ma ei saa kuidagi temast mööda. Jooksen, ei, sörgin tema järel ning astume bussi. Jõudsime!!! Bussijuht poriseb, et buss oleks pidanud juba sõitma hakkama. Ütleme naisega segiläbi tänusõnad. Bussijuht poriseb ikka, et juba 2 minutit on graafikust maas. Nüüd juba 3. Liigume naisega veidi tahapoole, uksest eemale. Juht on juba esiukse juba kinni pannud, kuid märkab siis veel üht jooksjat. Ja veel üht. Nüüd ütleb juba üsna pahaselt, et no ei saagi nii uksi kinni. Teineteise järel astuvad bussi kaks veidi hingeldavat inimest, mees ja naine, mõlemal näol naeratus, mees ütleb kõva häälega: "Aitäh!" Bussijuht ühmab midagi selle peale, uksed on juba sulgunud ning buss asubki teele.
Kui oleksin järgmises peatuses bussi oodanud, pingsalt kella vaadanud, mõelnud, kuhu see buss ometi jääb, ja vaikselt arvet pidanud, kas jõuan ikka õigeks ajaks kohale, oleksin olnud hilineva bussi üle päris pahane. 3 minutit graafikust maas!!! Ma võin ju nii hiljaks jääda! Inimesed ootavad! Isegi olen terve päeva jooksnud, nüüd pean veel nii hilinevat bussi ka ootama ja siis pärast topeltkiiresti kõndima, et ikka õigel ajal kohal olla! Häbi!
Sel hetkel bussis olles olin aga õnnelik. Paljud inimesed jõuavad kohale 3 minutit hiljem. Kui bussijuht oleks kohe nahaalselt uksed kinni pannud, oleksin jõudnud 20 minutit hiljem koju. 20 minutit hiljem oleksin õde kallistanud. 20 minutit hiljem oleksin süüa saanud. 20 minutit hiljem oleksin koolitööga saanud alustada. 20 minutit hiljem oleksin selle lõpetanud. 20 minutit hiljem oleksin magama läinud. 20 minutit vähem oleksin saanud magada. Ärkaksin ju ikka kell 8.00.
Ka teised bussi peale jooksnud inimesed oleksid veetnud mõttetult palju aega järgmist bussi oodates. Võib-olla jõudsid sama bussi peale veel mõned inimesed, kes muidu oleksid maha jäänud.
Jah, mul on kahju inimestest, kes hiljaks jäid sel päeval. Samas olen väga tänulik porisevale bussijuhile, et ta ootas ära kõik need inimesed, kes õigel ajal peatusesse ei jõudnud.
Aitäh!
Päikest!
esmaspäev, 28. jaanuar 2013
Olen õnnelik!
Täitsin elukvaliteedi testi siin: http://www.pekonsult.ee/who.php ning sain kinnitust sellele, et olen õnnelik inimene. Sellel lingil asuva testi abil mõõdetakse näiteks Sinu füüsilist tervist, sotsiaalseid suhteid, elukeskkonda, sõltumatust ja psühholoogilist heaolu ning võrreldakse neid WHO keskmiste tulemustega. Meeldiv oli vaadata, et kõikides kategooriates oli minu tulemus parem kui igasugused keskmised. Algul mind üllatas eriti kõrge sõltumatuse tase. Esmapilgul võib tunduda, et ma pole veel kuigi sõltumatu ja iseseisev, elades vanemate juures. Sellest palju olulisem on aga see, et minu igapäevaelu ei sõltu ravimitest, kehalistest puudustest ja haigustest. Samuti ei pea ma kartma, et mind võidakse arvamuse avaldamise eest vangi panna, võin õppida seda, mis mulle meeldib, saan suhelda nendega, kellega soovin.
Kuigi mu elu pole täiuslik, on mul siiski palju, mille eest olla tänulik ning mille üle on mul hea meel. Elukvaliteeti hinnatakse läbi inimese rahulolu.
Olen oma eluga rahul.
Ole Sinagi!
Päikest!
Kuigi mu elu pole täiuslik, on mul siiski palju, mille eest olla tänulik ning mille üle on mul hea meel. Elukvaliteeti hinnatakse läbi inimese rahulolu.
Olen oma eluga rahul.
Ole Sinagi!
Päikest!
esmaspäev, 3. detsember 2012
Aasta
Vaatasin üle, mis postitusi olen varem teinud, ning peaaegu aasta tagasi, 30.novembril nägi ilmavalgust postitus "Aitäh!" See on minu meelest päris huvitav, et mõtlesin ka siis veidi täpsemalt, mille üle tänulik olla. Päris huvitav on mõelda, kuidas olen selle aastaga muutunud.
Aasta tagasi olin õnnetu. Tänasin sõpru, kes aitasid mul olla mitte nii õnnetu. Siis sundisin end nägema kõiges midagi positiivset. Jah, ma sundisin end seda tegema, sest uskusin, et nii suudan säilitada selle Anneli, kes ma olla tahtsin ja olin varem olnud. Ajapikku muutus see loomulikumaks ning nüüd on vahvate detailide märkamine osa minu mõtteviisist. Olen palju positiivsem ning elurõõmsam. See annabki mulle usu, et inimene on võimeline end õnnelikuks MÕTLEMA. Tean, mis tähendab olla kurb, ja tean, et sellest on võimalik võitu saada. Aeg aitab ka muidugi haavade parandamisele kaasa, aga kui oleksin niisama mossitama jäänud, teeksin seda võib-olla siiani.
Ka 31.mail tegin postituse pealkirjaga "Aitäh!" Ka siis tänasin oma lähedasi, kes olid mu viimased paar nädalat palju ilusamaks teinud. See oli ka kuupäev, mil seadsin sammud USA poole. Tundsin, et pean ikka kasutama viimast võimalust väljendamaks seda, kui olulised on mulle minu kallid inimesed. Täna hommikul koristades leidsin ka kirjad, mis anti mulle nii enne suve kui ka suve jooksul. Lugesin taas seda, kuidas minusse usutakse, kuidas mulle soovitakse parimat. Olen siiani sellest väga liigutatud, kui vahvad kaaslased minu ümber on.
Olen õnnelik oma elu üle.
I just love my life!
Päikest!
pühapäev, 2. detsember 2012
Tänu!
Mõned päevad tagasi olin sõbrannadega tänupühaõhtusöömaaega pidamas. Ühel meist tuli mõte tähistada USA tähtpäeva ning meid külla kutsuda. Kalkun jäi küll menüüst välja, aga kana maitses ka väga hästi. Samuti kartulipuder, mille puhul ma siiani mõistatan, mis oli selle salapärane koostis. Väga maitsvad olid ka koogid, millest üks küll punnis vastu, kui tal paluti ära tarretuda. Samuti oli trühvel suus sulav! Mainimata ei saa jätta ka veini, millega läbi linna kõndimisega jätsin kindlasti nii mõnelegi kodanikule mulje, nagu oleksin selle juba päise päeva ajal avanud :) Pole just kõige kergem harrastada täiuslikku catwalki, kui tee on ülilibe. Aga raskused ongi ületamiseks.
Kuna jõudsin pühale söömingule hiljem, jäid mul teiste kõned tänulikkusest kuulmata, aga mulle kinnitati, et minu tänulikkuse nimekiri oli kõige pikem. Kuna olin näljast nõrkemas, tegin isegi lühidalt!
Otsustasin, et nii ikka ei saa, et jätan osa oma tänulikkusest väljendamata. Selleks blogi ju ongi, et kõik enda kanda võtta :)
Olen tänulik, et ma elan.
Olen tänulik, et mul on soe ja mõnus ja hubane kodu.
Olen tänulik, et mul on armastav pere.
Olen tänulik, et mul on üliägedad sõbrad.
Olen tänulik, et mul pole mõnda surmavat haigust.
Olen tänulik, et ma olen üldse üsna terve.
Olen tänulik, et oskan lugeda, kirjutada, arvutada, natuke ka joonistada.
Olen tänulik, et mul on võimalik omandada haridust.
Olen tänulik, et ma pole pime, kurt, tumm ega lausloll.
Olen tänulik, et oskan naeratada.
Olen tänulik, et elan üliilusas linnas.
Olen tänulik, et elan riigis, kus ei pea muretsema vulkaanide, orkaanide ega sõja pärast (las need sõjad poliitilisel areenil jääda...)
Olen tänulik, et minu elus on palju motiveerivaid inimesi.
Olen tänulik, et mul on see blogi.
Olen tänulik, et mul on punased juuksed.
Olen tänulik, et saan lastega hästi läbi.
Olen tänulik, et mul on maailma parim õde!
Olen tänulik, et olen saanud üsna palju reisida.
Olen tänulik, et mul on mõtteid, mida ma oma elus tahan teha.
Olen tänulik, et mul on SW kollane käepael.
Olen tänulik, et mul on Heade Soovide Purk.
Olen tänulik, et ma saan kõndida, joosta, hüpata, ronida, ujuda, sörkida, punuda, liduda, ledida, lipata, vudida, silgata, vadida, vudistada, padistada, sibada, sidida, plagada jne. Otsige sünonüümisõnastikust sõna "käima" ja kõiki neid asju, mis te vastuseks saate, saan ma ka teha. Olen selle eest tänulik! http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid
Olen tänulik, et on olemas autoteed, et nendel saaks kõndida, kui kõnniteed pole lumest puhtaks aetud.
Olen tänulik, et mul on mõnus padi.
Olen tänulik, et ma pole diabeetik.
Olen tänulik, et mul on ülivahva kursus.
Olen tänulik, et saan nautida vallalise magusat elu.
Olen tänulik, et olen musikaalne.
Olen tänulik, et mul on Sipsik.
Olen tänulik, et oskan eesti keelt.
Olen tänulik, et mul on Kohvikuklubi.
Olen tänulik, et mul on TFA!
Olen tänulik, et Tartus on ilus kuusk, mis ei kibele ümber kukkuma.
Olen tänulik, et varsti saab hakata piparkooke küpsetama.
Olen tänulik, et mul on autos atlas.
Olen tänulik, et mul käivad päkapikud.
Olen tänulik, et Tartus on palju ülihäid kohvikuid.
Olen tänulik, et sain suvel USAs töötada.
Olen tänulik, et mul on palju häid harjumusi.
Olen tänulik, et olen kirjaoskaja.
Olen tänulik, et ma ei pea muretsema puhta joogivee pärast.
Olen tänulik, et saan igal hommikul kooli minnes mäest üles ronida.
Olen tänulik, et käisin üleeile üliheal kontserdil.
Olen tänulik, et vestlesin SpeedDate'il paljude meeldivate inimestega.
Olen tänulik, et facebookis saab infot huvitavate ürituste kohta.
Olen tänulik, et ma ei tülitse inimestega.
Olen tänulik, et mul on inimesi, kes aitavad mul endast aru saada.
Olen tänulik, et oskan inimesi naerma ajada.
Olen tänulik, et suudan teisi mõjutada.
Olen tänulik, et on leiutatud telefonid.
Olen tänulik, et saan süüa mandariine.
Olen tänulik, et elan Annelinnas.
Olen tänulik, et minu jaoks pole ülikoolis õppimine ületamatult raske.
Olen tänulik, et minu toa seinal on palju vahvaid pilte.
Olen tänulik, et saan aeg-ajalt esineda.
Olen tänulik, et mul on sõpru, kellega koos musitseerida.
Olen tänulik, et mul pole pangalaenu ega SMS-laenu. Olen tänulik, et ma ei võlgne kellelegi mitte midagi.
Olen tänulik, et mul on hmm... huvitavad õppejõud.
Olen tänulik, et mul pole veel lapsi.
Olen tänulik, et mul on võimalik lapsi tulevikus saada.
Olen tänulik, et keegi leiutas youtube'i.
Olen tänulik, et mul on põnev riidekapp.
Olen tänulik, et ma pole ori.
Olen tänulik, et elan demokraatias.
Olen tänulik, et mul on võimalus maailma näha.
Olen tänulik, et olen positiivse ellusuhtumisega.
Olen tänulik, et olen päris palju teatris ja kontsertidel käinud.
Olen tänulik, et õppisin koolis päris hästi õigekirja.
Olen tänulik, et olen oma elust palju pilte teinud.
Olen tänulik, et saan osaleda heategevuses.
Olen tänulik, et oskan mängida mitut pilli.
Olen tänulik, et mul on ülilahe klaveriõpetaja.
Olen tänulik, et ma oskan inglise keelt.
Olen tänulik, et ostsin eile ülihea lõhnaküünla.
Olen tänulik, et julgen rääkida võõraste inimestega.
Olen tänulik, et lõpetasin gümnaasiumi väga heade tulemustega.
Olen tänulik, et leidsin põhjusi, miks 8 aastat tagasi muusikakooli pooleli jätta ei saanud.
Olen tänulik, et minu elus on inimene, tänu kellele tean, mis tunne on olla armunud.
Olen tänulik, et lumi on maas.
Olen tänulik, et meil on 4 aastaaega.
Olen tänulik, et Tartus on Toomemägi.
Olen tänulik, et sügisel saan end lehtedesse pikali visata.
Olen tänulik, et kevadel saan nuusutada jasmiine.
Olen tänulik, et talvel saan lumesõda pidada.
Olen tänulik, et suvel saan reisida.
Olen tänulik, et mul on sõbrad, kes aeg-ajalt mul külas käivad.
Olen tänulik, et saan mõnikord vahvate inimestega trenni teha.
Olen tänulik, et elan.
Aitäh!
Päikest!
Kuna jõudsin pühale söömingule hiljem, jäid mul teiste kõned tänulikkusest kuulmata, aga mulle kinnitati, et minu tänulikkuse nimekiri oli kõige pikem. Kuna olin näljast nõrkemas, tegin isegi lühidalt!
Otsustasin, et nii ikka ei saa, et jätan osa oma tänulikkusest väljendamata. Selleks blogi ju ongi, et kõik enda kanda võtta :)
Olen tänulik, et ma elan.
Olen tänulik, et mul on soe ja mõnus ja hubane kodu.
Olen tänulik, et mul on armastav pere.
Olen tänulik, et mul on üliägedad sõbrad.
Olen tänulik, et mul pole mõnda surmavat haigust.
Olen tänulik, et ma olen üldse üsna terve.
Olen tänulik, et oskan lugeda, kirjutada, arvutada, natuke ka joonistada.
Olen tänulik, et mul on võimalik omandada haridust.
Olen tänulik, et ma pole pime, kurt, tumm ega lausloll.
Olen tänulik, et oskan naeratada.
Olen tänulik, et elan üliilusas linnas.
Olen tänulik, et elan riigis, kus ei pea muretsema vulkaanide, orkaanide ega sõja pärast (las need sõjad poliitilisel areenil jääda...)
Olen tänulik, et minu elus on palju motiveerivaid inimesi.
Olen tänulik, et mul on see blogi.
Olen tänulik, et mul on punased juuksed.
Olen tänulik, et saan lastega hästi läbi.
Olen tänulik, et mul on maailma parim õde!
Olen tänulik, et olen saanud üsna palju reisida.
Olen tänulik, et mul on mõtteid, mida ma oma elus tahan teha.
Olen tänulik, et mul on SW kollane käepael.
Olen tänulik, et mul on Heade Soovide Purk.
Olen tänulik, et ma saan kõndida, joosta, hüpata, ronida, ujuda, sörkida, punuda, liduda, ledida, lipata, vudida, silgata, vadida, vudistada, padistada, sibada, sidida, plagada jne. Otsige sünonüümisõnastikust sõna "käima" ja kõiki neid asju, mis te vastuseks saate, saan ma ka teha. Olen selle eest tänulik! http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid
Olen tänulik, et on olemas autoteed, et nendel saaks kõndida, kui kõnniteed pole lumest puhtaks aetud.
Olen tänulik, et mul on mõnus padi.
Olen tänulik, et ma pole diabeetik.
Olen tänulik, et mul on ülivahva kursus.
Olen tänulik, et saan nautida vallalise magusat elu.
Olen tänulik, et olen musikaalne.
Olen tänulik, et mul on Sipsik.
Olen tänulik, et oskan eesti keelt.
Olen tänulik, et mul on Kohvikuklubi.
Olen tänulik, et mul on TFA!
Olen tänulik, et Tartus on ilus kuusk, mis ei kibele ümber kukkuma.
Olen tänulik, et varsti saab hakata piparkooke küpsetama.
Olen tänulik, et mul on autos atlas.
Olen tänulik, et mul käivad päkapikud.
Olen tänulik, et Tartus on palju ülihäid kohvikuid.
Olen tänulik, et sain suvel USAs töötada.
Olen tänulik, et mul on palju häid harjumusi.
Olen tänulik, et olen kirjaoskaja.
Olen tänulik, et ma ei pea muretsema puhta joogivee pärast.
Olen tänulik, et saan igal hommikul kooli minnes mäest üles ronida.
Olen tänulik, et käisin üleeile üliheal kontserdil.
Olen tänulik, et vestlesin SpeedDate'il paljude meeldivate inimestega.
Olen tänulik, et facebookis saab infot huvitavate ürituste kohta.
Olen tänulik, et ma ei tülitse inimestega.
Olen tänulik, et mul on inimesi, kes aitavad mul endast aru saada.
Olen tänulik, et oskan inimesi naerma ajada.
Olen tänulik, et suudan teisi mõjutada.
Olen tänulik, et on leiutatud telefonid.
Olen tänulik, et saan süüa mandariine.
Olen tänulik, et elan Annelinnas.
Olen tänulik, et minu jaoks pole ülikoolis õppimine ületamatult raske.
Olen tänulik, et minu toa seinal on palju vahvaid pilte.
Olen tänulik, et saan aeg-ajalt esineda.
Olen tänulik, et mul on sõpru, kellega koos musitseerida.
Olen tänulik, et mul pole pangalaenu ega SMS-laenu. Olen tänulik, et ma ei võlgne kellelegi mitte midagi.
Olen tänulik, et mul on hmm... huvitavad õppejõud.
Olen tänulik, et mul pole veel lapsi.
Olen tänulik, et mul on võimalik lapsi tulevikus saada.
Olen tänulik, et keegi leiutas youtube'i.
Olen tänulik, et mul on põnev riidekapp.
Olen tänulik, et ma pole ori.
Olen tänulik, et elan demokraatias.
Olen tänulik, et mul on võimalus maailma näha.
Olen tänulik, et olen positiivse ellusuhtumisega.
Olen tänulik, et olen päris palju teatris ja kontsertidel käinud.
Olen tänulik, et õppisin koolis päris hästi õigekirja.
Olen tänulik, et olen oma elust palju pilte teinud.
Olen tänulik, et saan osaleda heategevuses.
Olen tänulik, et oskan mängida mitut pilli.
Olen tänulik, et mul on ülilahe klaveriõpetaja.
Olen tänulik, et ma oskan inglise keelt.
Olen tänulik, et ostsin eile ülihea lõhnaküünla.
Olen tänulik, et julgen rääkida võõraste inimestega.
Olen tänulik, et lõpetasin gümnaasiumi väga heade tulemustega.
Olen tänulik, et leidsin põhjusi, miks 8 aastat tagasi muusikakooli pooleli jätta ei saanud.
Olen tänulik, et minu elus on inimene, tänu kellele tean, mis tunne on olla armunud.
Olen tänulik, et lumi on maas.
Olen tänulik, et meil on 4 aastaaega.
Olen tänulik, et Tartus on Toomemägi.
Olen tänulik, et sügisel saan end lehtedesse pikali visata.
Olen tänulik, et kevadel saan nuusutada jasmiine.
Olen tänulik, et talvel saan lumesõda pidada.
Olen tänulik, et suvel saan reisida.
Olen tänulik, et mul on sõbrad, kes aeg-ajalt mul külas käivad.
Olen tänulik, et saan mõnikord vahvate inimestega trenni teha.
Olen tänulik, et elan.
Aitäh!
Päikest!
neljapäev, 31. mai 2012
Aitäh!
Aitäh!
Kallid inimesed, tänan Teid, et olete mu elus!
Mõned tänusõnad Teile:
Aitäh, et tantsisid minuga Uebanda saatel!
Selliseid võimsaid tantsu- ja muusikakogemusi ma ei unusta.
Aitäh, et kutsusid mind juhuslikult tänaval
kohtudes teatrisse! Mul oli väga tore õhtu ja mitte ainult sellepärast, et
etendus oli hea.
Aitäh, et püüad mulle salsat õpetada! Kui
sellises tempos jätkata, võin ma selle tantsu lähima paarikümne aasta jooksul isegi
selgeks saada, ilma Sinuta ei õnnestuks see kunagi.
Aitäh, et mind koju saatsid! Need
jalutuskäigud Annelinna majade vahel… Aitäh!
Aitäh, et aitad mul USA-s saada maailma parim suvekogemus!
Aitäh, et teed minuga Raekoja platsist parima
koha, kus õhtuti kitarri mängida ja laulda! Aitäh ka selle eest, et mul olemas
oled!
Aitäh, et oled minuga!
Aitäh, et aitasid mul proovida midagi uut!
Aitäh, et jagasid minuga oma lemmiklaulu!
Aitäh, et tulid mu kontserti kuulama!
Aitäh, et võtsid mu kaissu ja ütlesid, et kõik
saab korda! Saigi!
Aitäh, et panid mind naerma! Naer on parim
relv kurbuse vastu ja parim viis säilitada õnne.
Aitäh, et istusid minuga murul!
Aitäh lillede eest!
Aitäh, et sõid minuga sellel aastal esimest
korda õues jäätist! Murul oligi vahvam seda teha kui pingil.
Aitäh, et võitlesid koos minuga sääskede
vastu! Koos kukutame sääseimpeeriumi!
Aitäh, et usud minusse!
Aitäh, et mind kallistasid! Väga meeldiv on
olla kalli inimese embuses ja tunda tema südamelööke.
Aitäh, et mind kuulasid! Ma tõepoolest vajasin
seda!
Aitäh, et mind motiveerid!
Aitäh, et lasid mul teha väikse uinaku! Pärast
seda jätkus õppimisralli veel produktiivsemalt.
Aitäh, et mind õpetad!
Aitäh, et aitasid mul endas selgusele jõuda!
Nüüd saan end mõistes paremini suvele vastu minna.
Aitäh, et minuga oma viimast sööki jagasid!
See heategu tuleb Sinuni varsti tagasi.
Aitäh, et mind märjaks pritsisid! Väike vigur
igas päevas.
Aitäh, et aitasid mul oma tempokasse ellu tuua
rahulikkust ja rahu!
Aitäh, et oled olemas!
Päikest!
Päikest!
kolmapäev, 30. november 2011
Aitäh!
Aitäh, sõbrad, et olete mul olemas!
Aitäh, et tänu teile pole ma unustanud, mis on naer ja rõõm, et ma saan naerda ja rõõmustada koos Teiega!
Aitäh, et aitate mul näha toredaid pisiasju ka kurbadena näivates asjades!
Aitäh, et te pole jätnud mind üksi, et aitate mul edasi liikuda!
Aitäh, et võin Teiega jagada oma kurbust ning pettumust!
Aitäh, et kuulate ära mu vingumised igapäevaste luhtumiste üle ja rõõmustate koos minuga õnnestumiste üle!
Aitäh, et te ei lase mul kapselduda oma pisikesse maailma, vaid tirite mind sealt välja!
Aitäh, et Te mul olemas olete!
Aitäh Teile, TFA, maailm ilma fb postitusteta poleks üldse nii värvikas. Maailm Teie naeru ja sõpruseta poleks paik, mida armastan! Lühendis TFA pole viimane täht nii oluline, tähtsad on T- TOGETHER ja F- FOREVER!
Aitäh Teile, mu kursakaaslased! Kolme kuuga olete saanud mulle üliolulisteks! Naudin kooliskäimist eriti sellepärast, et peaaegu iga päev näen Teie säravaid nägusid, kuulan Teie katkematut jutuvada ning kogen Teie lõpmatut energiat ja positiivsust!
Aitäh Teile, kõik ülejäänud sõbrad! Kuigi näen Teid harvemini, kui mulle meeldiks, olete mu südames! Alati!
Aitäh, et aitate mul olla see inimene, kes ma tahan olla- särav ja elurõõmus (kuigi Te seda arvatavasti ise ei teadvustagi...)
Aitäh!
Päikest ka ikka!
Aitäh, et tänu teile pole ma unustanud, mis on naer ja rõõm, et ma saan naerda ja rõõmustada koos Teiega!
Aitäh, et aitate mul näha toredaid pisiasju ka kurbadena näivates asjades!
Aitäh, et te pole jätnud mind üksi, et aitate mul edasi liikuda!
Aitäh, et võin Teiega jagada oma kurbust ning pettumust!
Aitäh, et kuulate ära mu vingumised igapäevaste luhtumiste üle ja rõõmustate koos minuga õnnestumiste üle!
Aitäh, et te ei lase mul kapselduda oma pisikesse maailma, vaid tirite mind sealt välja!
Aitäh, et Te mul olemas olete!
Aitäh Teile, TFA, maailm ilma fb postitusteta poleks üldse nii värvikas. Maailm Teie naeru ja sõpruseta poleks paik, mida armastan! Lühendis TFA pole viimane täht nii oluline, tähtsad on T- TOGETHER ja F- FOREVER!
Aitäh Teile, mu kursakaaslased! Kolme kuuga olete saanud mulle üliolulisteks! Naudin kooliskäimist eriti sellepärast, et peaaegu iga päev näen Teie säravaid nägusid, kuulan Teie katkematut jutuvada ning kogen Teie lõpmatut energiat ja positiivsust!
Aitäh Teile, kõik ülejäänud sõbrad! Kuigi näen Teid harvemini, kui mulle meeldiks, olete mu südames! Alati!
Aitäh, et aitate mul olla see inimene, kes ma tahan olla- särav ja elurõõmus (kuigi Te seda arvatavasti ise ei teadvustagi...)
Aitäh!
Päikest ka ikka!
Tellimine:
Postitused (Atom)