Kuidas Anneli ja Krõll enam ei kestnud.

Väike Anneli oli 1-aastane, kui ilmus lasteraamat "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta". See meeldis Annelile nii väga, et emme pidi seda tihti ette lugema. Väga tihti. Alustades esikaanest ja lõpetades "Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda". Emme oskab seda siiani peast tsiteerida. "Emad teevad just alati nii!"

"Ükskord Krõll tahtis põrandat pesta,
aga Krõllil ei olnud pange.
Krõll ütles:
"Ma lihtsalt ei kesta!
Ma tahan nii põrandat pesta.
Oi, see tahtmine on mul nii kange!""

Krõll elab minus ikka edasi. Ta peseb põrandat minu seinal ning tuletab mulle meelde, et kui tahtmine on ikka väga kange, siis tuleb alati keegi pangega appi. Tuleb kähku ja tasuta. Lohutab: "Kõik on ju hea! Ära tühjast norgu veel lange. Nüüd end reipasti tööle sea." Ta tuletab meelde, et ma jõuaksin alati kõikide asjadega lõpuni. Täpselt nii, nagu tal endal sai põrand puhtaks. 

Aitäh, Ellen, et Krõlli mu ellu kirjutasid, ja emme, et ta mu ellu lugesid!