Täitsin elukvaliteedi testi siin: http://www.pekonsult.ee/who.php ning sain kinnitust sellele, et olen õnnelik inimene. Sellel lingil asuva testi abil mõõdetakse näiteks Sinu füüsilist tervist, sotsiaalseid suhteid, elukeskkonda, sõltumatust ja psühholoogilist heaolu ning võrreldakse neid WHO keskmiste tulemustega. Meeldiv oli vaadata, et kõikides kategooriates oli minu tulemus parem kui igasugused keskmised. Algul mind üllatas eriti kõrge sõltumatuse tase. Esmapilgul võib tunduda, et ma pole veel kuigi sõltumatu ja iseseisev, elades vanemate juures. Sellest palju olulisem on aga see, et minu igapäevaelu ei sõltu ravimitest, kehalistest puudustest ja haigustest. Samuti ei pea ma kartma, et mind võidakse arvamuse avaldamise eest vangi panna, võin õppida seda, mis mulle meeldib, saan suhelda nendega, kellega soovin.
Kuigi mu elu pole täiuslik, on mul siiski palju, mille eest olla tänulik ning mille üle on mul hea meel. Elukvaliteeti hinnatakse läbi inimese rahulolu.
Olen oma eluga rahul.
Ole Sinagi!
Päikest!
esmaspäev, 28. jaanuar 2013
Miks mitte?
Kas ma saan Sinuga olla aus? Kas saan rääkida asjadest nii, nagu need on? Miks mulle tundub, et peaksin olema keegi teine? Miks mulle tundub, et peaksin käima mööda mingit rada? Mis saab siis, kui astun korraks kõrvale?
Kas saan seda, mida tahan? Kas peaksin? Kas saan seda, millest olen unistanud?
Kas peaksin häbenema oma pisaraid? Mitte neid, mis tekivad kurbusest, vaid neid, mis täidavad mu silmi, kui naeran või olen südamepõhjani liigutatud? Need peaksid mind just kaunistama? Miks mulle tundub, et peaksin need kiiresti ära pühkima ning edasi elama?
Miks mitte anda mõni sent maas istuvale ja seda ootavale inimesele?
Miks mitte jalutada hommikul kanali kallast mööda koju?
Miks mitte naeratada päevaga koos?
Miks mitte tänada teda kallistusega?
Miks mitte teha midagi head süüa?
Miks mitte värvida endal pea punaseks?
Miks mitte olla natuke imelik?
Miks mitte õppida lumelauaga sõitma?
Miks mitte kleepida oma toa sein pilte täis?
Miks mitte vaadata filmi muusikast?
Miks mitte nautida elu?
Miks mitte joonistada pinginaabri vihikusse päike?
Miks mitte lugeda läbi hea raamat?
Miks mitte otsustada, mida oma eluga teha tahad?
Aga tõepoolest, miks mitte?
Päikest!
Kas saan seda, mida tahan? Kas peaksin? Kas saan seda, millest olen unistanud?
Kas peaksin häbenema oma pisaraid? Mitte neid, mis tekivad kurbusest, vaid neid, mis täidavad mu silmi, kui naeran või olen südamepõhjani liigutatud? Need peaksid mind just kaunistama? Miks mulle tundub, et peaksin need kiiresti ära pühkima ning edasi elama?
Miks mitte anda mõni sent maas istuvale ja seda ootavale inimesele?
Miks mitte jalutada hommikul kanali kallast mööda koju?
Miks mitte naeratada päevaga koos?
Miks mitte tänada teda kallistusega?
Miks mitte teha midagi head süüa?
Miks mitte värvida endal pea punaseks?
Miks mitte olla natuke imelik?
Miks mitte õppida lumelauaga sõitma?
Miks mitte kleepida oma toa sein pilte täis?
Miks mitte vaadata filmi muusikast?
Miks mitte nautida elu?
Miks mitte joonistada pinginaabri vihikusse päike?
Miks mitte lugeda läbi hea raamat?
Miks mitte otsustada, mida oma eluga teha tahad?
Aga tõepoolest, miks mitte?
Päikest!
neljapäev, 17. jaanuar 2013
Viimased muljed
Täna oli nii vahva päev!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Alustuseks panin äratuskella kinni ning magasin 2 tundi edasi. Uni oli suur ning valisin isegi võimalikult ebamugava asendi ja ajasin teki ka ära, et mul külm hakkaks ja varsti üles ärkaksin, aga keda see unimütsi varem takistanud on :) Tavaliselt oleksin saanud enda peale pahaseks (natuke saingi), aga kuna nägin unes ühte kallist inimest, keda pole juba liiga kaua kohanud, siis tegin endaga vaherahu. Kallis sõber, varsti võtan Sinuga ühendust ning laulan Sulle: "Where have You been???" Et nüüd siis tead...
Tore oli ka see, et kaotasin eile kooli ja raamatukogu vahel kõrvarõnga ära. Selle kõige suurema ja punasema. Kuidas on seda võimalik kaotada???!!! Ei, see ei olnud tore, et ma selle ära kaotasin, sest see polnud mitte lihtsalt kõrvarõngas, see oli, on ja jääb märgiks sõprusest. Tore oli see, et läksin kooli, küsisin valvelauatädilt, kas keegi on selle leidnud, ning tema juhatas mind kadunud asjade kasti juurde. Ja seal ta oligi!!! Palusin ehtekeselt vabandust, et olin ta ära kaotanud ning lahkusime koolist sõpradena :)
Tore oli ka see, et olin tagasi bändiproovis. Taas sai kinnitust fakt, et minu süda kuulub jäägitult muusikale.
Mulle helistati täna ning tehti telefoniintervjuud sellest, kuidas jäin rahule viimase autohooldusega. Nüüd lõpuks teadvustasin, et teenindus oli tõepoolest väga hea. Pärast seda mitmes poes käies jälgisin palju pinevamalt klienditeenindajate käitumist ja suhtumist klienti. Kuukivi Helmepoega olen alati rahule jäänud, müüja teab ise ka käsitööst nii mõndagi ja oskab juhendada, kuidas ehteid teha. Külastasin ka Pulloveri käsitööpoodi ning otsisin sealt küünlategemiseks vajalikke asju. Kuna ma ise päris täpselt ei teadnud, mida ja kui palju mul vaja läheb, siis olin seal üsna segaduses olekuga. Kõige halvem tunne, mille klienditeenindaja minus tekitada suudab, on see, et hakkan ennast väga lollisti tundma. Kui ma ikka päris täpselt ei tea, kuidas asjad käivad, siis ootan müüjalt soovitusi, mitte seda, et ta teeb kindlaks, kas ma ikka tean, kui võhiklik ma olen. Igal juhul Pulloveri klinediteenindaja oli üsna lähedal mulle selle tunde tekitamisega, kuid õnneks ta seda kurja piiri ei ületanud ning lahkusin poest kilo vaha ja meetri tahiga. (Sõna "poest" asemel kirjutasin alguses hoopis "peost" ja mõtlesin tükk aega, et midagi on selle sõnaga valesti.) Lõpuks käisin veel EMT esinduses. Käisin seal ka nädalavahetusel ning sama teenindaja vestles minuga ka täna. Nii vahva, et ta mäletas mind :) Pole midagi halba öelda. Lõpuks enne kojuminekut hüppasin ka Hesburgerist läbi ning enne mind oli 2 umbes 10aastast poissi. Üks neist juhtis tähelepanu sellele, et ühel burgeril on menüüs üks hind ja plakati peal teine. Kumb siis õige on? Teenindaja vastas talle väsinud ja nähvava häälega, mis mind täitsa ära ehmatas. Ma saan aru, et seda küsitakse palju, aga no miks te siis tekitate inimestest sellist segadust??? Praegu järgi mõeldes, huvitav, kas ta oleks mulle ka nii nähvanud? Mulle tundus, et kui ta oli poistega lõpetanud, siis minuga rääkides tema hääletoon kuidagi muutus. Kas väiksed poisid ei väärigi sõbralikku suhtumist?
Üldiselt olin täna tubli, enamik eelmises postituses mainitud to-do asjadest on nüüd done.
Oot, aga viimased muljed... enne mida? Enne Keeniat võib-olla. Juba reedel ülivara hommikul võtan oma seitse asja ja sätin sammud Keenia poole. Sest miks mitte?
When was the last time you did something for the first time?
Täna jalutasin esimest korda üle jäätunud Emajõe. Aitäh Sulle!
Päikest!
Alustuseks panin äratuskella kinni ning magasin 2 tundi edasi. Uni oli suur ning valisin isegi võimalikult ebamugava asendi ja ajasin teki ka ära, et mul külm hakkaks ja varsti üles ärkaksin, aga keda see unimütsi varem takistanud on :) Tavaliselt oleksin saanud enda peale pahaseks (natuke saingi), aga kuna nägin unes ühte kallist inimest, keda pole juba liiga kaua kohanud, siis tegin endaga vaherahu. Kallis sõber, varsti võtan Sinuga ühendust ning laulan Sulle: "Where have You been???" Et nüüd siis tead...
Tore oli ka see, et kaotasin eile kooli ja raamatukogu vahel kõrvarõnga ära. Selle kõige suurema ja punasema. Kuidas on seda võimalik kaotada???!!! Ei, see ei olnud tore, et ma selle ära kaotasin, sest see polnud mitte lihtsalt kõrvarõngas, see oli, on ja jääb märgiks sõprusest. Tore oli see, et läksin kooli, küsisin valvelauatädilt, kas keegi on selle leidnud, ning tema juhatas mind kadunud asjade kasti juurde. Ja seal ta oligi!!! Palusin ehtekeselt vabandust, et olin ta ära kaotanud ning lahkusime koolist sõpradena :)
Tore oli ka see, et olin tagasi bändiproovis. Taas sai kinnitust fakt, et minu süda kuulub jäägitult muusikale.
Mulle helistati täna ning tehti telefoniintervjuud sellest, kuidas jäin rahule viimase autohooldusega. Nüüd lõpuks teadvustasin, et teenindus oli tõepoolest väga hea. Pärast seda mitmes poes käies jälgisin palju pinevamalt klienditeenindajate käitumist ja suhtumist klienti. Kuukivi Helmepoega olen alati rahule jäänud, müüja teab ise ka käsitööst nii mõndagi ja oskab juhendada, kuidas ehteid teha. Külastasin ka Pulloveri käsitööpoodi ning otsisin sealt küünlategemiseks vajalikke asju. Kuna ma ise päris täpselt ei teadnud, mida ja kui palju mul vaja läheb, siis olin seal üsna segaduses olekuga. Kõige halvem tunne, mille klienditeenindaja minus tekitada suudab, on see, et hakkan ennast väga lollisti tundma. Kui ma ikka päris täpselt ei tea, kuidas asjad käivad, siis ootan müüjalt soovitusi, mitte seda, et ta teeb kindlaks, kas ma ikka tean, kui võhiklik ma olen. Igal juhul Pulloveri klinediteenindaja oli üsna lähedal mulle selle tunde tekitamisega, kuid õnneks ta seda kurja piiri ei ületanud ning lahkusin poest kilo vaha ja meetri tahiga. (Sõna "poest" asemel kirjutasin alguses hoopis "peost" ja mõtlesin tükk aega, et midagi on selle sõnaga valesti.) Lõpuks käisin veel EMT esinduses. Käisin seal ka nädalavahetusel ning sama teenindaja vestles minuga ka täna. Nii vahva, et ta mäletas mind :) Pole midagi halba öelda. Lõpuks enne kojuminekut hüppasin ka Hesburgerist läbi ning enne mind oli 2 umbes 10aastast poissi. Üks neist juhtis tähelepanu sellele, et ühel burgeril on menüüs üks hind ja plakati peal teine. Kumb siis õige on? Teenindaja vastas talle väsinud ja nähvava häälega, mis mind täitsa ära ehmatas. Ma saan aru, et seda küsitakse palju, aga no miks te siis tekitate inimestest sellist segadust??? Praegu järgi mõeldes, huvitav, kas ta oleks mulle ka nii nähvanud? Mulle tundus, et kui ta oli poistega lõpetanud, siis minuga rääkides tema hääletoon kuidagi muutus. Kas väiksed poisid ei väärigi sõbralikku suhtumist?
Üldiselt olin täna tubli, enamik eelmises postituses mainitud to-do asjadest on nüüd done.
Oot, aga viimased muljed... enne mida? Enne Keeniat võib-olla. Juba reedel ülivara hommikul võtan oma seitse asja ja sätin sammud Keenia poole. Sest miks mitte?
When was the last time you did something for the first time?
Täna jalutasin esimest korda üle jäätunud Emajõe. Aitäh Sulle!
Päikest!
kolmapäev, 16. jaanuar 2013
To do or not to do?
Eile väsisin hetkeks õppimisest ära ja siis hakkasin kirja panema asju, mis täna on vaja ära teha. To do list :) Ühe päeva kohta sai ikka liiga pikk. On vaja elada kuskil esimeses maailmas?
Osta telefonile kott ja tee Mobiil ID!!! Poleks telefoni, poleks probleeme. Aga ei, mul on vaja sotsiaalne olla. 1. maailm.
Prindi teatripiletid!!! On vaja olla kultuurne? On. Lõpuks ometi saan minna "Pähklipurejat" vaatama. Eelmisel aastal olin nii õnnetu, kui magasin selle maha.
Osta malaariavastased tabletid ja sääsetõrjevahend!!! See on igal juhul mugavam, kui pärast avastada: Oih, mul on malaaria! Ups!
Alusta asjade pakkimisega!!! Äkki oleks spontaanne ja võtaks kaasa ainult rahakoti ja passi ja eelmainitud tabletid?
Mine Petrone Prindi büroosse!!! Detsembri lõpus leidsin ühe kampaania, mille käigus oodati blogidesse selle kirjastuse raamatute arvustusi ning tasuks selle eest kingitakse raamatuid. Mina valisin endale "Kes kardab Aafrikat?" Täna annan endast parima, et sellele järgi minna. Arvustus ise on SIIN.
Osta küünlategemise asju!!! Homme hakkan sõpradega ise küünlaid meisterdama. Põnev!!! Aga ega need ainult õhust ja armastusest valmi...
Vaata lennuajad üle!!! Et kõik ikka selge ja täpne ja korras oleks. Et ma teaksin, mis minuga toimuma hakkab. Oeh.
Mine helmepoodi!!! Viimasel ajal olen päris aktiivselt meisterdanud ise ehteid. Juba esimesed tellimusedki on olemas :) Soovid ka midagi?
Tee süüa!!! Nommnommnomm......
Aita vennal kodutööd teha!!! Ja lähengi mõtetega kooli tagasi :)
Vii raamatuvirn raamatukokku tagasi!!! Kas mul oli vaja olla nii tubli ja neid kamaluga laenutada? Jah, oli küll, ega 9gag mind hariduse ja haritusega just üle ei külva.
Harjuta kitarri ja mine bändiproovi!!! Muusika pidavat lahendama kõik probleemid. Eks vaatame, mis saama hakkab :)
Lõpeta palun oma essee ära!!! Palun!!!
Õhtul unusta kõik ära ja lihtsalt naudi head seltskonda!!! Õhtu võiks juba käes olla...
Ja selle kõige kõrval ära unusta naeratada!!! Millal see veel probleemiks on olnud? :D
Challenges accepted! :D
Päikest!
Osta telefonile kott ja tee Mobiil ID!!! Poleks telefoni, poleks probleeme. Aga ei, mul on vaja sotsiaalne olla. 1. maailm.
Prindi teatripiletid!!! On vaja olla kultuurne? On. Lõpuks ometi saan minna "Pähklipurejat" vaatama. Eelmisel aastal olin nii õnnetu, kui magasin selle maha.
Osta malaariavastased tabletid ja sääsetõrjevahend!!! See on igal juhul mugavam, kui pärast avastada: Oih, mul on malaaria! Ups!
Alusta asjade pakkimisega!!! Äkki oleks spontaanne ja võtaks kaasa ainult rahakoti ja passi ja eelmainitud tabletid?
Mine Petrone Prindi büroosse!!! Detsembri lõpus leidsin ühe kampaania, mille käigus oodati blogidesse selle kirjastuse raamatute arvustusi ning tasuks selle eest kingitakse raamatuid. Mina valisin endale "Kes kardab Aafrikat?" Täna annan endast parima, et sellele järgi minna. Arvustus ise on SIIN.
Osta küünlategemise asju!!! Homme hakkan sõpradega ise küünlaid meisterdama. Põnev!!! Aga ega need ainult õhust ja armastusest valmi...
Vaata lennuajad üle!!! Et kõik ikka selge ja täpne ja korras oleks. Et ma teaksin, mis minuga toimuma hakkab. Oeh.
Mine helmepoodi!!! Viimasel ajal olen päris aktiivselt meisterdanud ise ehteid. Juba esimesed tellimusedki on olemas :) Soovid ka midagi?
Tee süüa!!! Nommnommnomm......
Aita vennal kodutööd teha!!! Ja lähengi mõtetega kooli tagasi :)
Vii raamatuvirn raamatukokku tagasi!!! Kas mul oli vaja olla nii tubli ja neid kamaluga laenutada? Jah, oli küll, ega 9gag mind hariduse ja haritusega just üle ei külva.
Harjuta kitarri ja mine bändiproovi!!! Muusika pidavat lahendama kõik probleemid. Eks vaatame, mis saama hakkab :)
Lõpeta palun oma essee ära!!! Palun!!!
Õhtul unusta kõik ära ja lihtsalt naudi head seltskonda!!! Õhtu võiks juba käes olla...
Ja selle kõige kõrval ära unusta naeratada!!! Millal see veel probleemiks on olnud? :D
Challenges accepted! :D
Päikest!
esmaspäev, 14. jaanuar 2013
Mina ja maailm
Elu on üsna lühike. Kui kujutada ette, et elaksin 100 aastaseks, oleks mul 1/5 juba elatud. Kui elaksin 80 aastaseks, siis oleks ainult 3/4 veel ees. Väike matemaatika.
Iga päev on elamist väärt. Kas isegi need, kui ärkad pärastlõunal, sööd midagi, vedeled teleka ja arvuti seltsis ja lähed enne järgmist päiksetõusu magama? Võib-olla.
Mida tegid täna, et tänane päev jääks meelde?
Kas saad öelda, et elasid? Või nimetagem seda pigem eksisteerimiseks?
Kas oled täna teinud midagi, mis teeks tänase päeva eriliseks?
Kas tegid täna midagi maailmale?
Kas oled teinud täna midagi iseendale? Võileiva?
Kas armastasid? Tänast päeva?
Sul on veel aega!
Iga päev on elamist väärt. Kas isegi need, kui ärkad pärastlõunal, sööd midagi, vedeled teleka ja arvuti seltsis ja lähed enne järgmist päiksetõusu magama? Võib-olla.
Mida tegid täna, et tänane päev jääks meelde?
Kas saad öelda, et elasid? Või nimetagem seda pigem eksisteerimiseks?
Kas oled täna teinud midagi, mis teeks tänase päeva eriliseks?
Kas tegid täna midagi maailmale?
Kas oled teinud täna midagi iseendale? Võileiva?
Kas armastasid? Tänast päeva?
Sul on veel aega!
Laul maailmale
Sama laul, ainult iseendale
Päikest ja armastust!!!
kolmapäev, 9. jaanuar 2013
Reportaaž... mitte millestki
Lapsed, kui teil läheb kõht tühjaks, siis määrige saiale pestot peale, pange ahju, võtke 15 min pärast ahjust välja, lõigake tomatit peale ja nautige. NommNomm!
Pärast seda sööge šokolaadijäätist ja pudistage endale glasuuri peale.
Mõni aeg tagasi olin päris suures paanikas. Otsisin raamatukogust ühte raamatut, ilma milleta kukuksin ühes aines tõenäoliselt läbi. Netis see kättesaadav ei ole, riiulist on see ka välja laenutatud, tagastustähtaeg on 14.01. Mul on vaja seda hiljemalt homme. Mida teha? Kelle käest seda laenata saaks? Appi!
Siis vaatasin enda laenutuste ajalugu. Muidugi on see ainuke olemasolev eksmplar mul kodus!!!
Rääkige asjadest nii, nagu need on. Samas, kõigest ei pea ka kõik inimesed teadma. Kust läheb siis piir, kes, mida ja millal teadma peab? Hmm... Kuula näiteks oma südame häält. Tavaliselt ta ei eksi.
Päikest!
Pärast seda sööge šokolaadijäätist ja pudistage endale glasuuri peale.
Mõni aeg tagasi olin päris suures paanikas. Otsisin raamatukogust ühte raamatut, ilma milleta kukuksin ühes aines tõenäoliselt läbi. Netis see kättesaadav ei ole, riiulist on see ka välja laenutatud, tagastustähtaeg on 14.01. Mul on vaja seda hiljemalt homme. Mida teha? Kelle käest seda laenata saaks? Appi!
Siis vaatasin enda laenutuste ajalugu. Muidugi on see ainuke olemasolev eksmplar mul kodus!!!
Rääkige asjadest nii, nagu need on. Samas, kõigest ei pea ka kõik inimesed teadma. Kust läheb siis piir, kes, mida ja millal teadma peab? Hmm... Kuula näiteks oma südame häält. Tavaliselt ta ei eksi.
Päikest!
esmaspäev, 7. jaanuar 2013
Reportaaž raamatukogust
Üks raamatukogu töötaja kõnnib ringiratast. Ta on minust juba 3 korda möödunud ning alati on ta tulnud ühelt poolt ning läinud ühest uksest sisse.
Väike laps nutab.
Kuna ma ei taha liiga palju šokolaadi süüa, aga midagi head nagu tahaks, on minu ees peaaegu tühi virsikumaitselise vee pudel.
Minu vaatevälja jääb praegu umbes 25 inimest ning neist ainult ühel pole arvutit.
Miks mind häirivad inimesed, kes vaatavad kõndides ainult maha? Isegi siis, kui puudub reaalne oht millegi otsa koperdada või millegi ebavajaliku sisse astuda? Võib-olla nad loodavad maast midagi leida? Või lihtsalt ei julge maailmale otsa vaadata?
Elu on ilus!!!
Päikest!
Väike laps nutab.
Kuna ma ei taha liiga palju šokolaadi süüa, aga midagi head nagu tahaks, on minu ees peaaegu tühi virsikumaitselise vee pudel.
Minu vaatevälja jääb praegu umbes 25 inimest ning neist ainult ühel pole arvutit.
Miks mind häirivad inimesed, kes vaatavad kõndides ainult maha? Isegi siis, kui puudub reaalne oht millegi otsa koperdada või millegi ebavajaliku sisse astuda? Võib-olla nad loodavad maast midagi leida? Või lihtsalt ei julge maailmale otsa vaadata?
Elu on ilus!!!
Päikest!
kolmapäev, 2. jaanuar 2013
Aasta algas hästi!
Tõepoolest, tunnen end peaaegu hea inimesena. Käisin sõbra õe sõbranna korterit kütmas. See tähendab, et mina tegin teed ja lahendasin jooksvaid probleeme, sõber küttis. Aga meil oli vahva. Miks mitte teha tunniajane jalutuskäik ühest linna otsast teise, eriti veel sellise õilsa eesmärgiga?
Lõpuks otsustasime minu imetiheda elugraafiku tõttu siiski pool teed bussiga minna. Peale meie oli bussis veel 2-3 inimest. Ülejäänud nautisid juba kuskil mujal 2013. aasta esimese päeva viimaseid tunde.
Päikest!
Tellimine:
Postitused (Atom)