Eks ma võtan end kokku ja vaatab, mis saama hakkab :)
Viimasel ajal on olnud väga põnev. Sama arvab ka jänes mu randmel.
2 nädalat tagasi sain kokku neiuga, kellega elasin USAs 2 nädalat koos. "Leeeeet me see you hug your roomie!!!!!" See on lause, millega algasid meie tööpäevad raamatumüüjatena. Pärast 3 kuu pikkust pausi oli nii hea jälle seda lauset hüüda. Jalutasime Toomemäel, arutlesime, mida teineteisele jõuludeks kingime, mõtisklesime huvitavate siltide üle ("Lase ma elan!"), muljetasime suvest, kohtusime veel ühe bookmaniga, valisime bookmani sõbrannale sünnipäevakinki ning imestasime, mis sunnib mõnda inimest ostma piibutubaka lõhnalist küünalt. Any ideas? Jänes raputab pead. Kõndisime veidi ka Taskus ringi ning lasime endale pärast väikest moosimist teha mineraalmeigi. Ikkagi free demo (vt eelmine postitus). Tulemus? Väga kena nägi välja :)
Täiesti lõpp! Raamatukogu remont hakkab valmis saama :) Paradiis on taas peaaegu avatud! Kohe esimesel päeval oli vaja mul raamaturiiulite vahele ekslema minna ning oma perekonnasotsioloogia kodutöö jaoks tarkust ammutada. Nii hea on saada haritud inimeseks :) Jänku nõustub.
Olen vahepeal ka nii mõnelgi sünnipäeval käinud. Werner, Spargel, Sulbi.
"Ja mida joogiks võtate?"
"Jõhvikamahl."
"Jõhvikamahl."
"Jõhvikamahl."
"Jõhvikamahl."
(mõttepaus)
"Anneli, Sulle ka jõhvikamahl?"
"Ei!!! Ma võtan segumahla:"
?!?!?!?!?!?!?
Meeldib massist eristuda :)
Sulbisse kohale jõudmine oli ka omaette saavutus. Miks mitte laulda autos "My heart will go on" ja sõita õigest majast 2 korda mööda? Miks mitte sõita mingisse hoovi sisse ja tutvuda traktorite ja kombainidega? Miks mitte helistada sünnipäevalapsele 10 korda ja küsida, kuhu me minema peame? Sellegipoolest jõudsime ilusti kohale. Peo teemaks oli KASIINO. Ärge muretsege, ma ei mänginud seal oma kodu ega elu maha :) Ülitore oli näha jälle klassikaaslasi, vaadata huvitavaid etteasteid ning külalisi kaasatõmbavaid mänge jälgida. Peo vältel toimus ka võistlus, kes leiab saalist kõige rohkem raha. Kuidagi sattusid minu kätte kõige suuremad kupüürid ning võitja oligi selgunud :) Lahkusin peolt üsna vara, sest järgmisel päeval oli vaja kell 5.00 hommikul tõusta ja Tallinna poole minema hakata. Hommikul oli seal SW Sügisseminar, kus meile räägiti palju head eesmärkide seadmisest, edukas olemisest, aja planeerimisest, natuke ka raamatumüügist ja inimeste värbamisest. Kuulake kindlasti Steve Jobs'i kõnet. Kui olete seda juba teinud, kuulake veel.
Pärast seminari seadsime sammud Viru hotelli poole, et teha seal üks korralik bändiproov. Mõne tunni pärast algas ka auhinnabankett.Kõik raamatumüüjad olid võtnud kaasa oma vanemad või õed-vennad või muud lähedased inimesed. Ka minu vanemad olid loomulikult kohal. Alguses serveeriti pidusöök, pärast seda astus lavale SammSamm (tegemist on siis ühe minu bändiga). Pühendasime ühe laulu ka tublidele bookmanidele ja bookgirlidele. Kui te suudate ette kujutada laule "Don't wake me up" ja "Billionaire" teineteise järele miksituna bookfield'ile kohaste sõnadega, siis täpselt seda me tegimegi. Targem oleks vist lähiajal siia link panna. Uskumatult hea oli laval olla! Aitäh meeldivale publikule! Seejärel anti kõigile kätte suvel välja teenitud auhinnad, soojendasime veel veidi lavalaudu ning tegime palju pilte. Edasi läksime Rock Cafe'sse, kus esines meile Koit Toome. I just love my life! Sellet õhtust on ka minu randmel jänku, mille joonistas sinna üks bookman.
Teate, kui vahva on olla loengus, kui minu kõrval istub natuke ebastabiilne vähese verega pinginaaber, kellele meeldib mind patsist sikutada, taga istub kursaaaslane, kes saatis mulle lendava kassiga video, ning tema kõrval neiu, kellega hakkame varsti teadust tegema. Samal ajal analüüsime Tartu kõnniteede uuringut. Samas, võib-olla oleme ka millestki valesti aru saanud. Jänku kehitab õlgu.
Aitab küll.
Päikest!
