Tõepoolest, kui vaatan neid blogisid, mida edukalt või natuke vähem edukalt jälgin, siis juba nädal aega on täielik vaikus olnud. Või siis on vaikne olnud juba alates... oktoobrist. No ei meeldi blogida :) Ma siis nüüd võtan sõna.
Aga millest?
Ma ei hakka ju pajatama, kui kiire on kogu aeg olnud.
Ma ei taha rääkida, kui palju viimasel ajal teha on olnud.
Ma ei räägi ka sellest, et kevad on vist lõpuks meid üles leidnud.
Või sellest, et M. Thatcher on meie seast lahkunud.
Või sellest, mis toimub või ei toimu Põhja-Koreas.
Mainin siis seda, et andsin eelmise nädala lõpus ühele kodutule paki salvrätte.
Muide, see on minu 100 postitus. Hip-hip-hurraaaa!
Kui ma seda blogi alustasin, ei osanud ma arvatagi, et see mul nii staažikaks saab. Olin üsna kindel, et olen alguses väga entusiastlik selle uuendamisega, aga mõne aja pärast mu hoog raugeb ning jääb väga unarusse. Aga võta näpust :) Elab veel :) Ja varsti tuleb kindlasti ka 200. postitus.
Mul tekkis küsimus: kas ka loomad luksuvad?
Kujutage palun ette luksuvat elevanti :) Või veel parem, aevastavat elevanti :)
Tüüpilise internetiajastu lapsena külastasin oma sõpra Google'it ning juba siis, kui olin jõudnud ära trükkida 'miks in', pakuti mulle esimeseks vastuseks 'miks inimesed luksuvad'.
Peale luksumise põhjuste sain ka teada, et mõned inimesed aevastavad, kui nende kulme kitkutakse ja aevastades on organismist väljuvate bakterite ja muu prahi väljumise kiiruseks 160 km/h.
Rotid ei saa oksendada ja röhitseda.
Jah, ka loomad luksuvad.
Ja joovad alkoholi...
Eelmisel nädalavahetusel käisin väga vahval sünnipäevapeol, mille teemaks oli Las Vegas! Külalised olid kõik väga kaunid, sünnipäevalised veel kaunimad :) Las Vegasele omaselt oli peol paras ports siivutusi ja joovastusi, aga What happens in Las Vegas, stays in Las Vegas!
Sel nädalavahetusel käisin samuti ühel sünnipäeval, kuhu läksin teadmisega, et sünnipäevalaps on ainuke inimene, keda seal tean. Alguses oligi, kuid peo lõpus enam mitte :) Muide, mis on kõige jaburam asi, mis te kunagi kellelegi sünnipäevaks kinkinud olete? Kuna ma soovin, et mu kallil sõbral läheks naistega jätkuvalt hästi, otsustasin kinkida talle täiusliku deidi komplekti: Lotte kõrremahla, sinihallitusjuustu, räimed koduses kastmes, Väikse My pildiga pulgakommi (et oleks ikka midagi, mida naisele õhtusöögil süüa pakkuda) ning loomulikult ka kondoomi. Ohutus ennekõike. Talle vist meeldis mu kink.
Tegelikult meeldib küll. Olen praegu lihtsalt loomingukriisis.
Eks ma võtan end kokku ja vaatab, mis saama hakkab :)
Viimasel ajal on olnud väga põnev. Sama arvab ka jänes mu randmel.
2 nädalat tagasi sain kokku neiuga, kellega elasin USAs 2 nädalat koos. "Leeeeet me see you hug your roomie!!!!!" See on lause, millega algasid meie tööpäevad raamatumüüjatena. Pärast 3 kuu pikkust pausi oli nii hea jälle seda lauset hüüda. Jalutasime Toomemäel, arutlesime, mida teineteisele jõuludeks kingime, mõtisklesime huvitavate siltide üle ("Lase ma elan!"), muljetasime suvest, kohtusime veel ühe bookmaniga, valisime bookmani sõbrannale sünnipäevakinki ning imestasime, mis sunnib mõnda inimest ostma piibutubaka lõhnalist küünalt. Any ideas? Jänes raputab pead. Kõndisime veidi ka Taskus ringi ning lasime endale pärast väikest moosimist teha mineraalmeigi. Ikkagi free demo (vt eelmine postitus). Tulemus? Väga kena nägi välja :)
Täiesti lõpp! Raamatukogu remont hakkab valmis saama :) Paradiis on taas peaaegu avatud! Kohe esimesel päeval oli vaja mul raamaturiiulite vahele ekslema minna ning oma perekonnasotsioloogia kodutöö jaoks tarkust ammutada. Nii hea on saada haritud inimeseks :) Jänku nõustub.
Olen vahepeal ka nii mõnelgi sünnipäeval käinud. Werner, Spargel, Sulbi.
"Ja mida joogiks võtate?"
"Jõhvikamahl."
"Jõhvikamahl."
"Jõhvikamahl."
"Jõhvikamahl."
(mõttepaus)
"Anneli, Sulle ka jõhvikamahl?"
"Ei!!! Ma võtan segumahla:"
?!?!?!?!?!?!?
Meeldib massist eristuda :)
Sulbisse kohale jõudmine oli ka omaette saavutus. Miks mitte laulda autos "My heart will go on" ja sõita õigest majast 2 korda mööda? Miks mitte sõita mingisse hoovi sisse ja tutvuda traktorite ja kombainidega? Miks mitte helistada sünnipäevalapsele 10 korda ja küsida, kuhu me minema peame? Sellegipoolest jõudsime ilusti kohale. Peo teemaks oli KASIINO. Ärge muretsege, ma ei mänginud seal oma kodu ega elu maha :) Ülitore oli näha jälle klassikaaslasi, vaadata huvitavaid etteasteid ning külalisi kaasatõmbavaid mänge jälgida. Peo vältel toimus ka võistlus, kes leiab saalist kõige rohkem raha. Kuidagi sattusid minu kätte kõige suuremad kupüürid ning võitja oligi selgunud :) Lahkusin peolt üsna vara, sest järgmisel päeval oli vaja kell 5.00 hommikul tõusta ja Tallinna poole minema hakata. Hommikul oli seal SW Sügisseminar, kus meile räägiti palju head eesmärkide seadmisest, edukas olemisest, aja planeerimisest, natuke ka raamatumüügist ja inimeste värbamisest. Kuulake kindlasti Steve Jobs'i kõnet. Kui olete seda juba teinud, kuulake veel.
Kas pole inspireeriv? Asjad juhtuvad ainult siis, kui sa paned need juhtuma. Püüdsin olla patriootlik, aga tuleb tunnistada, et inglise keeles kõlab see palju paremini. Things happen only if you make them happen. Nii ongi.
Pärast seminari seadsime sammud Viru hotelli poole, et teha seal üks korralik bändiproov. Mõne tunni pärast algas ka auhinnabankett.Kõik raamatumüüjad olid võtnud kaasa oma vanemad või õed-vennad või muud lähedased inimesed. Ka minu vanemad olid loomulikult kohal. Alguses serveeriti pidusöök, pärast seda astus lavale SammSamm (tegemist on siis ühe minu bändiga). Pühendasime ühe laulu ka tublidele bookmanidele ja bookgirlidele. Kui te suudate ette kujutada laule "Don't wake me up" ja "Billionaire" teineteise järele miksituna bookfield'ile kohaste sõnadega, siis täpselt seda me tegimegi. Targem oleks vist lähiajal siia link panna. Uskumatult hea oli laval olla! Aitäh meeldivale publikule! Seejärel anti kõigile kätte suvel välja teenitud auhinnad, soojendasime veel veidi lavalaudu ning tegime palju pilte. Edasi läksime Rock Cafe'sse, kus esines meile Koit Toome. I just love my life! Sellet õhtust on ka minu randmel jänku, mille joonistas sinna üks bookman.
Teate, kui vahva on olla loengus, kui minu kõrval istub natuke ebastabiilne vähese verega pinginaaber, kellele meeldib mind patsist sikutada, taga istub kursaaaslane, kes saatis mulle lendava kassiga video, ning tema kõrval neiu, kellega hakkame varsti teadust tegema. Samal ajal analüüsime Tartu kõnniteede uuringut. Samas, võib-olla oleme ka millestki valesti aru saanud. Jänku kehitab õlgu.
Uskumatult hea on olla!
Olen ülitänulik oma sõpradele, tänu kellele oli mul eile parim sünnipäevapidu, mis mul kunagi olnud on. Ma ei liialda. On südantsoojendav kuulda, kuidas olen neile meelde jäänud ning südamesse pugenud. Kallistan ka kõiki neid, kes ei saanud seekord tulla, järgmisel aastal olete kindlasti olemas!
On hea alustada päeva õega kingitusi taasavastamas. Panna koos puslet kokku, kuulata, kuidas ta loeb mulle ühest meie lemmikraamatust "Kaka ja kevad"lugu üksikust kartulist, kes tegi bändi, ning teha mõned tulevikuplaanid. Hea on ka pärast seda hakata õppima sotsioloogiat (teisipäeval on eksam!) ning avastada, et seda on lihtsalt ülinauditav teha. Erinevalt eelmiste ainete õppimisest pole mulle veel mingit vastumeelsust tekkinud ning loodan, et nii see jääbki. Olen vist valinud endale väärt eriala. Nii tore on õppida!
Vahepeal on küll tunne, nagu variseks maailm koost, tahaks nutta, kisendada, ära joosta, tahaks, et see valu lõpeks, et suudaksin kõigest üle olla. Praegu tundub, et see tunne hakkab vaikselt pisitasa tasakesi üle minema ning suudan jälle kogu südamest õnnelik olla ja nautida elu pakutavaid võimalusi. Raskused ongi ületamiseks.
