Hommikust õhtuni

Nii vahva on elada Facebookita! Nii tore on saada sõpradelt hoopis e-maile! Vahva! Aitäh!

Et Te teaksite, mida ma üle elan, siis alustan väikse päevaplaaniga.

• 5.59 äratus.
• Külm dušš.
• Kätekõverdused.
• Riided selga.
• Mõned head mõttevahetused toakaaslasega.
• Alla kööki, külmikust toidukarp, õun ja vesi välja, kotti, ja välisuksest välja.
• Ratas garaažist välja.
• 5 minutit sõitu hommikkusöögikohta. 2 korda oleme söönud kohalikus kohvikus, ülejäänud hommikud McDonald'sis. Mõlemas kohas on menüüs pannkoogid, kotlet või sink, omlett, röstsai ja veel palju head. Algul tundus, et sööki on liiga palju, praegu on aga magu juba veidi välja veninud ja uhke hommikusöök on elu igapäevane osa.
• Söögi ajal joonistan linnakaarte välja, et nende peale märkida maju, kus elavad lapsed.
• Täidan ka order booki (ehk raamatut, kuhu panen päeval kirja kõik kliendid ja nende tellimused)
• Loen motiveerivaid mõtteid.
• Helistan managerile.
• Hüppan ratta selga, ütlen midagi head toakaaslasele ja asun teele.
• Umbes 7.30 koputan esimese maja uksele.
• Edasi läheb päev veel kiiremalt. Teen ruttu selgeks, kus elavad lapsed ja mis kell oleks parim aeg nende peret külastada, annan endast parima, et tuppa sisse saada või vähemalt istuda emadega verandal. Saan nendega sõbraks ja näitan neile suurepäraseid raamatuid. Annan endast parima, et nad saaksid aru, kui head need raamatud on. Panen nad naerma. Jätan nad hea tujuga. Lahkun ise nende juurest veel parema tujuga.
• Lõpetan tööpäeva pärast 21.
• Lähen koju.
• Söön õhtust, räägin toakaaslase ja majaomanikuga juttu.
• Helistan managerile.
• Teen veidi paberimajandust.
• Soe dušš.
• Loen müügiteksti.
• Lähen magama.

Päevad mööduvad ülikiiresti. Sellegipoolest on mul olnud tähelepanu märgata pisiasju enda ümber. Elu on vahva!


Päikest!