Kuidas läheb?

Tsau!
Tsau!
Kuidas läheb?
Hästi. Ja Sul?
Hästi.
Või nii. Siis on hästi.
On jah.
(vaikus)

Tuleb tuttav ette? Mulle eriti mitte. Ma lihtsalt ei lepi vastusega "Hästi", ma tahan ikka rohkem teada. Mitte seepärast, et ma tahaks olla stalker või klatšimoor või narruseni uudishimulik, mind tõepoolest huvitab, kuidas inimestel läheb, millega nad tegelevad, millest mõtlevad ning mida tulevikult ootavad.

Seega, Anneli, mida Sina viimasel ajal teinud oled?

Aitäh küsimast, paar viimast nädalat on läinud linnutiivul. Väike lühikokkuvõte:

·         Toitsin parte!

·         Sain vene keele kontrolltöö „arvestatud“, töö ülaserva oli kirjutatud isegi „horošo“! Seega FLKE.04.058 – mission almost completed!

·         Käisin Tigutorni katusel. Ei, me ei läinud Jürile külla, me tahtsime lihtsalt vaadet näha. Vaade oli võimas!

·         Käisin Tallinnas Francis Goya kontserdil, mis oli minu elu üks parimaid kontserdielamusi. Muide, ma sain sellest teada umbes 3 tundi enne bussi väljumist.

·         Käisin ülitoredal sünnipäevapeol, kus peaaegu kõik külalised kandsid midagi oranži.

·         Jooksin lavale, et laulda „Teisel pool vett“. Jooksin mitte suurest meeleheitlikust vajadusest end laval näidata, vaid pole lihtsalt viisakas oodata ürituse korraldajate poolt öeldud esinemise kellaaega ja siis rahulikult järgmisele korrusele kõndida, samal ajal kui publikule on tund aega kokkulepitust varem juba öeldud, et nüüd järgmisena esineb … ja kõik ootavad. 

·         Vaatasin koos teaduskonnakaaslastega filmi „Dark Days“ New Yorgi kodututest.

·         Olin viimane, kes lahkus TÜ raamatukogust. Selleks ajaks olid isegi kõik tuled juba kustutatud.

·         Sain teada uue sõna: „putrumine“. Sellel pole minu teada mingit otsest seost mannapudru ega tatrapudruga, leidsin selle hoopis ühe füsioterapeudi konspektist. Kui ma vaid mäletaks, mida see vahva sõna ka tähendab…

·         Tantsisin Tantsuklubi tantsuõhtul rahvatantse. See oli nii tore tunne, kui alguses ei saanud ma eriti ühelegi sammule pihta, kuid lõpuks tundsin end muusikataktis liigutades juba väga mugavalt ja vabalt.

·         Osalesin loengus, kus mul oli veidi raske pisaraid tagasi hoida. Teemaks oli laste väärkohtlemine.

·         Taasveendusin, et meil on ülitore kursus.

·         Tutvusin mitme huvitava inimesega.

·         Sain nohu.

·         Sain nohust lahti!

·         Veetsin palju aega sõpradega vesteldes, kakaod jpm juues ning naerdes. Kes end nüüd puudutatuna tundis, aitäh teile! Olen väga õnnelik, et te mul olemas olete ning minu elu palju päikselisemaks teete!

Kas Te teate, mis saab siis, kui kohtuvad Hooliv Ema Helga, Lasteaiakasvataja Lego, Meeshoor Milf-Red, Piimamees Pedro, Vabrikant - Pihustaja Puudutus-Vipsel, Rabarberilõikaja Rosolje, Kokk Klopits ja Kaamelikasvataja Karl?
Ei tea?
Siis saab palju nalja, massaaži, teed, jäätist, kitarrimängu, laulda, suka sisse peitu pugeda, veesõda teha, makarone, palli mängida ja naerda. Kurb on ainult see, et vahepeal on raske hingata.

Päikest!