Sel tuulisel hommikul astusin bussi peale ning kohtusin seal oma kalli kursakaaslasega. Mis te arvate, millest me rääkisime? Mis te arvate, mis järelduse ma tegin? "Vähemalt ei saja vihma!"
Kõndisime siis Lossi mäest üles kooli poole. Vastutuules. Mina: "Vähemalt pole juuksed nüüd näo ees!"
Tema: "Anneli! Kogu aeg ei ole vaja nii positiivne olla!" :)
Üks parajalt ebameeldiv kontrolltöö SPSS'is. Mina: "Vähemalt saab see aine nüüd läbi!" (kui ma just uuesti seda tööd tegema ei pea).
Laupäeval viisin Lille majas laste sünnipäeva läbi, teemaks oli aardejaht. Enne pidu peitsin Lille mäele jubinaid, mida lapsed pidid otsima hakkama, ning nägin seal mängimas kahte umbes 10-aastast poissi. Algul vaatasid nad mind kaugemalt, siis tuli üks neist minu juurde ja küsis, mida ma teen. Kui ütlesin, et peidan aardeid ning tunni aja pärast tuleb siia kari lapsi neid otsima, hakkasid mõlemad vaidlema, et see on siin nende maa ja nende kindlus ning keegi ei tohi siia tulla. Eriti veel väiksed lapsed. Umbes 2 minuti pärast aitasid nad mul otsida kohti, kuhu aardeid peita :)
Pärast seda hoidsin veel paar tundi ühte pisikest poissi, mängisin temaga peitust ning muid vahvaid mänge ning lõpuks asusin nautima ka täiskasvanute seltskonda. 3 impromeest, 3 punapead, 2 Riski! Või noh, vanuselt täiskasvanud, hingelt ikka lapsed. Õhtu mõttetera: "Jobu (värdjas, väärakas vms) küll, aga ikkagi kallis".
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar