Kui mured ei lase magada...

Blogides leian end sageli mitmete küsimuste eest.

Kui palju end avada?

Kui palju kirja panna?

Mida jätta ainult endale?

Mul ei ole kombeks enda probleemidest väga sügavuti rääkida, eriti nii avalikus ruumis. Samas tahan seekord jagada ühte nippi, mis aitas mul magada, kui mu mured seda teha ei lasknud. Võib-olla on see kellelegi veel abiks. Selleks aga alustagem algusest.

Sügisel palverännult tulles leidsin end olukorrast, kus ihaldatud hingerahu asemel valdas mind pidev muretsemine. Segadust, ebakindlust, muret, arusaamatust tekitasid tööle saamine, raha, ebaselged eesmärgid ja tulevikuvisioon, lähedased. Kuna päevad olid tegutsemist täis, oli siis vähem mahti oma muremõtetega tegeleda, aga voodisse minnes oli lugu juba teine. Üsna sageli oli mul raske uinuda ja siis vähkresin voodis ja mõtlesin, kui vähe ma magada saan ja miks ma küll juba magama ei jää jne. Käisin pidevalt ja mitu korda peas läbi kõik need murettekitavad teemad. Vahel oli ka selline tunne, et pean seda tegema, muidu läheb meelest, mille pärast ikka muretsema pean. Kartsin, et kui unustan probleemi ära, unustan ära ka sellele lahenduste otsimise, aga lihtne unustamine ei kaota probleemi ju ära. Jään ainult lahendusega hiljaks. 

Ühel öösel, kui tegin peas jälle nimekirja kõikidest probleemidest, nagu tehakse to-do-liste, tulin lõpuks selle nipi peale, mida olen hoopis teistes valdkondades nii palju kasutanud ja ka teistele edasi andnud: pane asjad kirja!!! Varem on jutt käinud ikka selle ümber, et kirja tuleb panna oma eesmärgid, tegemised, mis vajavad ärategemist jne. Aga panna kirja oma mured...

Niisiis võtsin märkmiku lahti ja hakkasin sinna koostama nimekirja. Panin kirja võimalikult detailselt, mis mulle muret teeb. Nt. "Ma ei tea, millal saan tööle hakata. Ma kardan, et viimasel hetkel öeldakse mulle siiski ära." 

Endalegi üllatuseks jäin pärast nimekirja koostamist kiiresti magama. Enam polnud seda kartust, et äkki läheb midagi meelest ära. 

Edasi läks paremuse poole. Paberile sõnastamine aitas aru saada, milliste probleemidega saan ise tegeleda, millega vajan abi ja millised on minu kontrolli alt väljas. Mõnele probleemile otsa vaadates tundus see paberil ja nüüd ka tegelikkuses väiksem, kui see mu peas oli olnud. Kord sai majja löödud. Suutsin oma fookuse liigutada muretsemise pealt lahenduste peale. Mõned probleemid lahenesid vaat et iseenesest, näiteks anti mulle üsna varsti tööleping allkirjastamiseks. Enamik muresid said ilusa ja toimiva lahenduse. Mõnede probleemidega maadlen siiani, mõned on aja jooksul muutunud ebaolulisteks ja nendega on rahu tehtud. Mis kõige olulisem: mu pea pole enam murede pundar ja magada saan ka hästi :)

Päikest ja rõõmu!