Mulle meeldib käia 3 korda aastas Suurbritannias. Oktoobris Wales, veebruaris külake Gloucesteri lähedal, nüüd külake Cambridge'i lähedal. Vahva!
Tulin Inglismaale seekord 2 nädalaks lapsehoidjaks. Minu hoolealusteks on 4 poissi, kaks neist on üsna tillukesed ja väga mänguhimulised ning nõudlikud, kaks vanemat juba natuke mõistlikumad, aga siiski veel lapsed. Lisaks neile on mul siin laste vanavanemad, nende teine tütar oma perega (veel 2 pisikest põngerjat) ning palju külalisi.
Mida ma olen brittidelt õppinud?
Pidev teejoomine pole müüt! Joon siin minimaalselt 3 tassi teed päevas. Tee on hea!
Alguses oli mul väike segadus ka õhtusöögi nimetusega. Olen harjunud, et õhtusöök on dinner/supper, nemad aga räägivad siin pidevalt, et we are having tea. Ehk te siis joote teed ja sööte küpsiseid? Ei. Asi selles, et traditsiooniliselt oli kella 5 paiku pärastlõunal ikka teeaeg päris tee ja päris küpsistega. Nüüd aga inimesed töötavad nii palju ja kaua, et sel ajal süüakse hoopis õhtust ja korralik teeaeg on unarusse jäänud. Samas nimetus on jäänud. What did you have for tea? Pork, potatoes, salad, baked beans and Yorkshire pudding. Right! (Viimane, muide on traditsiooniline Inglise soolane söök. Maitseb peaaegu nagu meie pannkoogid, aga valmistamisviis on erinev.)
Olen alati arvanud, et olen üsna viisakalt käituv neiu. Pean aga tunnistama, et mul tuleb oma please'ide, thankyou'de ja excuseme'dega pingutada, et kohalikega samale tasemele jõuda. Ma ei pea enda meelest eriti midagi tegema, aga juba tänatakse mind selle eest. Iseenesest vahva, aga samas on selline minu jaoks liigne viisakus ka kohati ebamugav. Samas valiksin iga kell selle käitumise julmuse ja ükskõiksuse asemel.
Kogu selle viisakuse juures on siiski üks pisike killuke puudu. Kui USAs tervitavad-tutvustavad inimesed end enamasti nii: "Hi, I'm Kate!", siis siin pigem nii: "Hello!" Ja nime pean ise välja mõtlema. Hea küll, palju siin ikka valikut saab olla. Rebecca, John, James, Mary? Inimesed on sõbralikud, kuid võrreldes Ameerikamaaga võõrastega ikka väga rääkima ei hakata. Vähemalt mitte minuga. Aga milleks, pole ju vajagi!
Ilm. Sellest räägitakse palju. See ei ole chit-chat-jutt, asi on ikka tõsine. Ilm muutub pidevalt. Ma ei ole kohanud veel päeva, kus ilm oleks terve päeva ühesugune. Ilmateade annab ka kõigeks hoiatuse: homme tuleb valdavalt päikesepaisteline kuiv, vahelduva pilvisusega ilm, kuigi kohati võib esineda hoovihmasid. On äikese tõenäosus, eriti põhja pool ja idarannikul, samuti saare keskosas, läänes võib esineda vikerkaari ja ükssarvikuid. Õhtul võib sadu muutuda tugevamaks ja üle minna lumeks ning kui selleks ajaks pole edelas temperatuur üle 20 kraadi tõusnud, on olemas tõenäosus, et sinna jõuavad külmad arktilised hoovused koos pingviinide ja jääkarudega. Hea küll! Seda ei maksa eriti tõsiselt võtta, sest järgmiseks ilmateateks on nad ilmselt juba meelt muutnud :)
Ja need kraanikausid...
Kogu Inglismaal veedetud aeg oli keeruline, huvitav, naljakas ning meeldejääv. Iga reisiga õpin midagi uut, seekord jäid meelde ja silma need nüansid. Järgmise korrani!
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar