Rääbis reisib!

Reisimine, see on elustiil.

Eriti hästi on sellest aru saada reisil olles. Sain endale sünnipäevaks särgi, kuhu on peale kirjutatud "The world is my comfort zone". Nii tõepoolest on. Saan aru, et mulle meeldib olla keskkonnas, mida ma ei tunne, rääkida inimestega, keda ma pole kunagi varem kohanud ning saada üllatavalt lühikese ajaga kõigega tuttavaks.

Olen hetkel Inglismaal, ühes imearmsas külakeses, ümbritsetuna huvitavatest inimestest Suurbritanniast, Portugalist, Rumeeniast, Kreekast, Poolast, Ungarist, Itaaliast, Hispaaniast ja loomulikult Eestist. Tegeleme iga päev muusikaga ning õpime tundma üksteise kultuure. Tundsin ennast siin esimesest päevast peale mugavalt. Näen, et paljude jaoks pole võõral maal olek ning võõras keeles rääkimine just kõige mugavam asi, mida teha, aga samas seda suurem on rõõm eneseületusest.

Reisimine on samas ka ohtlik. See tekitab sõltuvust. Kui külastad uut kohta, ei teki peaaegu kunagi tunnet, et nüüd on mul siin kõik ära nähtud, ma ei pea siia tagasi tulema. Vastupidi, ikka jääb midagi kogemata või jääb kripeldama uudishimu, milline oleks see koht mõnel muul aastaajal. Kui kohtud välismaalastega, siis tihti räägivad nad kohtadest, mida lihtsalt PEAB ise nägema ja kogemustest, mida ise lihtsalt PEAB kogema.

Mida rohkem ma reisin, seda suuremana ma maailma tunnetan. Kui ma olin väike, oli minu jaoks olemas lihtsalt mu kodu ja mingi tundmatu maailm selle ümber. Nüüd on olemas minu kodu ja selle ümber huvitav, värviline ning detailne maailm. Mida rohkem ma detaile avastan, seda suuremaks ja põnevamaks maailm mu ümber muutub ning seda rohkem tekib juurde kohti, kus ma veel käinud ei ole.

Ma ei kogu raha selleks, et osta endale uus tehniline vidin, palju riideid, käia igal nädalavahetusel peol.
Ma kogun raha selleks, et osta järgmine lennukipilet.
Reisimine, see on elustiil.

Päikest!