Miks on Sul vaja minust linnas 70-ga mööda kihutada, et me siis jälle järgmise valgusfoori taga kohtuksime?
Miks ma pean mõtlema "Wow, ta naeratas mulle!!! Päev on korda läinud! Ma pean nüüd sellest kõigile rääkima!!!" Miks ei võiks see olla igapäevane tore pisiasi, et inimesed naeratavad?
Miks ma pean õppima teooriaid, mis olid kasutuses aastakümneid tagasi, aga on praeguseks ümber lükatud? Ma saan aru, et on hea teada ajalugu ja erinevaid võimalikke lähenemisi jne. Aga miks ma pean selle peale nii palju närve kulutama?
Miks ei võiks inimesed rääkida, kui nende kord on rääkida, ja kuulata, kui nende kord on kuulata?
Miks inimesed vaidlevad teemal, kas diskrimineerida kedagi selle põhjal, keda ta armastab?
Miks ei võiks lumesadu talvele kuuluda?
Miks ei võiks meie vinguda, kui meile makstakse ainult 15€/h?
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar