Kui te ei tea hetkel, kus ma olen, siis üsna suure tõenäosusega istun ma Ülikooli Raamatukogus ja õpin. Nohik. Tuupur. Või siis meeleheitel rebane, kes alles nüüd avastas, et ülikolis tuleb õppida ka, kogu aeg ei saa elu nautida. Võite siit läbi hüpata ja "Tere!" öelda. Ja palun võtke paar küpsist ka kaasa, sest suure tõenäosusega on mul ka kõht tühi. Ega iga kahe tunni tagant ei saa ka alla kohvikusse minna.
Ega ma kogu aeg tegelikult raamaturiiulite vahel ka pole, ma käin ikka väljas ka. Umbes nädal tagasi sõitsin ma koju ja nägin sellist reklaami: Prismas saab jõulukinke kuni 15. jaanuarini ümber vahetada. Juhuuuuuu! Aasta tagasi kuulsin raadiost, et USAs on selline tegevustäiesti normaalne, inimesed on teadlikud, et tõenäoliselt vahetatakse kingid ümber ja nad ei vaevugi ostutšekke ära viskama, niikuinii läheb vaja. Lootsin,et see on ainult Ameerika ostuhulluse probleem ja ehk see siia veel ei jõua, aga võta näpust... See on iseenesest tore, et kui kink miskipärast kohe üldse ei sobi või on seda asja kodus juba paar tükki olemas, ei pea need kõik tolmu koguma jääma. Aga miks võetakse iseenesest mõistetavalt seda, et me teame oma "lähedastest" nii vähe, et kingime neile midagi nii mõttetut, et kingi saaja läheb sellega ruttu poodi, et kasutust kraamist lahti saada? (loll lause ülesehitust, aga mõttest saate ehk aru).
„Loodetavasti leevendab toodete ümber vahetamise võimalus kingituste tegijate jõuluärevust ja suurendab kingituste saajate rõõmu kingitustest, mida nad tõesti soovivad“ (Prisma 2011). Lause teise poolega olen veel kuidagimoodi nõus, aga mina küll ei kavatse muutuda nii laisaks, et üldse ei mõtle, mille üle mu lähedased tegelikult rõõmustada võiksid. Ma ei kavatsegi hakata mõtlema umbes nii: "Suva, mis ma talle kingin, kui ei meeldi, las vahetab välja." Mulle aga tundub, et selline reklaam ja võimalus just soosib veelgi enamat ükskõiksust. Ja üldse, miks muretseda nii väga selle üle "Mida ma talle nüüd kingin??????????" Minu maailmapildis pole jõulud kinkide aeg, vaid üksteisest hoolimise ja koosolemise ja rahu aeg. Kingid on "lisaboonus".
Mulle meeldib hoolida kallitest inimestest ning nende nimel veidi vaeva näha ning kas või nende naeratusest kogeda, et see on end ära tasunud.
Mulle meeldivad inimesed. Eriti õnnelikud inimesed!
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar