Valikud

Ma olen lihtsalt vaimustuses, kui palju igapäevaseid asju olen ma viimasel ajal elult õppinud.
Ma ei räägi praegu sellest, mida olen kuulnud loengutes või lugenud kuskilt targast raamatust, vaid olen tänu oma sõpradele ja kogemustele omandanud ja läbi mõelnud.

Kui midagi juhtub, mõtle läbi oma valikud ning vali neist parim. Nii ütles mulle eile USA raamatumüügi Student Manager (see tore noormees, kes koolitab mind parimaks raamatumüüjaks). Tundub lihtne, loogiline ja võib-olla isegi üleliigne sellist lihtsat ja loogilist asja öelda, kuid just meie valikud teevad meist selle, kes me oleme.

Täna läksin üsna varsti pärast ärkamist Ülikooli raamatukokku majandust õppima, päike paistis ning ilm oli jälle üle mitme päeva täiuslik. Ma oleksin võinud ka koju jääda ja edasi magada ning hiljem midagi palju meeldivamat teha, väljas päiksepaistet nautida, olla pahane, et pean õppima, õppimist veel edasi lükata ja teha veel tuhandet muud asja. Hommikul ma aga nende asjade peale üldse ei mõelnudki, tundsin rõõmu päiksest, toredatest kursakaaslastest, uutest teadmistest ja õnnetundest, kui sain mõnest seminariülesandest lõpuks ometi aru.

Samuti oleksin võinud end kiruda, et miks just minuga nii juhtub, kui raamatukokku jõudes astusin endale knopka kingatalla sisse. Milleks, kui saan ka hoopis naerda oma väikse ebaõnne üle ning seda seika ka teistega jagada:)

Või olla pahane, et just siis, kui mul on kõht tühi, pannakse raamatukogu kohvik kinni. Selle asemel, et pikalt kiruda inimesi, kes selle reserveerisid, ja ennast, et varem ei taibanud sööma minna, on ikka parem ju astuda sisse R-Kioskisse ja kinkida endale šokolaad:)

Selle asemel, et edaspidi mõelda, et vastikvastikvastik vihm ja nõmenõmenõme tuul ja soeng läheb sassi ja ma ei viiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitsi seda lolli esseed teha ja mul ei jää ju iialgi need miljon teooriat meelde ja mul on liiga vähe aega ja see õppejõud ei saa ise ka aru, mida teeb ja bussist jäin ka maha ja veel tuhat häda, luban ma pühalikult anda endast parim, et rõõmustada kõikide heade pisiasjade üle, mis mu ümber on. Eks vaatab, kuidas see välja tuleb.

Kui midagi muud ei aita, kirjutan ühe veidi kurvema laulu ja tuju on jälle hea (või vähemalt parem) :)


Päikest!