Iga päev.

Mina armastan oma sõpru iga päev. Ka neid, keda ma pole ammu näinud, pean meeles ja südames. Mõnikord on liiga hilja seda neile öelda, kui neid enam minu kõrval pole. Kui neile ei saa helistada ega küsida, kuidas neil läinud on. Kui ei saa neid kallistada ega nendega koos naerda ega mõtiskleda kas või elu mõtte üle.
Saab vaid meenutada nende sära, entusiasmi ja elurõõmu. Saab vaadata pilte ning naerda omaette. Saab endale lubada mitte korrata nendega tehtud vigu. Saab lubada endale järgmine kord avameelselt rääkida ning hoolikalt kuulata. Saab loota tulevikus kuulda kõigest inimeselt endalt, mitte kelleltki teiselt paar kuud hiljem.  

Kallis K!

Ma luban, ma tulen kunagi Põltsamaale ja toon Sulle lilli. Lilli, mida Sina mitte kunagi ei näe. Mille eest Sa ei saa mulle „aitäh“ öelda. Tean, et Sa teeksid seda. Ütleksid „Aitäh!“ ja teeksid mulle suure kalli. Ja väikse põsemusi.

Päikest!