Pühapäeval oli mul ilus plaan minna trenni. Zumbasse. Terve päev, isegi juba laupäeval olin häälestunud sellele, et pühapäeva õhtul kell 19.45 alustan hoogsalt selle aasta esimest trenni. Et olla veel ägedam, oli plaan isegi jalgsi minna. Õhtupoolikul hakkasin asju pakkima ning miski sundis mind veel tantsukeskuse kodulehte vaatama, et teha kindlaks, kas trenn on ikka õigel ajal. Ja tuli välja, et mingil tundmatul ajal on aegu muudetud ning pühapäeviti ei saagi Zumbat tantsida. Pettumus! Õnneks leidsin ühe teise trenni neljapäeva hommikul. Lähen sinna! Kuna olin aga nii väga sporditahet täis (seda ei juhtu tihti, tuli olukorda ära kasutada), siis külastasin teise spordiklubi kodukat ning otsustasin hoopis jooksma minna. Mõeldud, tehtud! Pärast oli nii hea olla!
Esmaspäeva hommikul enne kooliminekut kuulsin trepikojast kassi karjumist. See ei olnud armas näugumine, vaid ikka korralik hädakisa. Lahkusin kodust veidi varem, et kass üles otsida. Olin juba valmis selleks, et kui ta vigastatud on, viin ta loomaarsti juurde. Vaatasin kõik korrused üle ning lõpuks leidsin ta umbes 3. korruselt, kus üks naine oli just ukse avanud ning rääkisin temaga paar sõna juttu. Tõenäoliselt oli kassipojal lihtsalt kõht tühi, väliselt paistis temaga kõik korras olevat. Naine otsustas talle natuke toitu pakkuda ja sain kooli minna. Avastasin, et olen bussist maha jäänud ning ainuke võimalus, kuidas õigeks ajaks kooli jõuda, oli minna autoga. Läksin garaaži ning nägin 10 minutit vaeva, et garaažiuks lahti saada, lükkasin lund, aga ei midagi. Kinni oli kiilunud. Loeng oli algamas 5 minuti pärast. Oleksin jäänud vähemalt pool tundi hiljaks. Kas üldse minna? Kas viitsin? Nõme on nii palju hilineda. Aaaggghhhhhh! Ükskõik, lähen kohale! Läksin. Astusin klassi pooletunnise hilinemisega. Aga ma läksin kohale!
Teisipäeva hommikul ärkasin telefoni äratuskella peale, nagu tavaks saanud. Tõusin voodist püsti ja kakerdasin telefoni poole ja tõmbasin juba sõrmega üle ekraani, et äratus kinni panna ja... mitte midagi ei juhtunud. Must klots helises minu käes edasi. Tegin veel paar korda sama liigutust, tulemusteta. Unesegasena taipasin, et seda kohta ekraanil, kuhu on kirjutatud midagi sellist, et 'libista siit' vms, mida tavaliselt katsuma peab, üldse ei olegi. Nii ma siis möllasingi oma telefoniga, kuni lõpuks oli ainuke lahendus telefon välja lülitada. Vaikus! Aga vähemalt olin põhjalikult üles ärganud :)
Kolmapäeva hommikul mõtlesin, et täna hommikul ei saa ju midagi imelikku juhtuda. Nii arvasin seni, kuni läksin vannituppa ja tegin kapiukse lahti. Kapist kuulsin vaikset ja salapärast susinat. Suutsin tuvastada, et susisema on hakanud isa deodorant. Selle peale ei osanud ma kuidagi reageerida, võtsin kapist oma vajaliku kraami ning panin ukse kinni. Mõne minuti pärast tegin kapiukse jälle lahti, et oma vidinad tagasi panna, kui kuulsin jälle sama visisemist ning nägin, et deodorandipudel on väljast märg. See lihtsalt oli hakanud üle ajama. Sest miks mitte? Käepärast olevate vatipatjadega kuivatasin kapi ära ning tõstsin pudeli kapist välja kraanikausi kõrvale vatipatjade peale. Läksin tuppa ja kirjutasin isale väikse kirja: "Issi, Sinu deodorant on imelik, see hakkas üle ajama. :)" Koolis sõrmi nuusutades lõhnasid need nagu mees. Samamoodi lõhnab ka vannitoa kapp. Õnneks on see hea lõhn :)
Umbes kuu aega tagasi kaotasin oma punase huulepulga ära. Ühel päeval lihtsalt ei leidnud seda enam mitte kuskilt üles. Harjusin juba mõttega, et pean endale uue muretsema, kui üks mu sõbranna rääkis sellest, et tal oli mantli tasku voodris auk ning ta leidis taskusse pandud telefoni kuskilt mantli alumise serva sisemusest. Sest miks mitte? Siis meenus mulle, et ka minu koti taskuga on sama jama ning kunagi leidsin enda koti sügavusest mingi vahva jubina, mida kadunuks olin pidanud. Sealt leidsingi oma kalli huulepulga üles. Koos temaga ka 3 pastakat, 2 kommi, 1 salvräti ja nätsupaki. Sinna mul siis pastakad kadusidki :) Ja oma huulepulga üle olen ütlemata õnnelik!!!
 |
| Tunneksin oma kohvitopsi sadade teiste topside seast ära :) |
Tänase päeva küsimus: "Mis sul juhtus?
Tänase päeva vastus: "Elu juhtus."
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar