Mis ma siis teen?

Mis vahepeal toimunud on?
Palverännaku postitused pole veel lõppenud, mõtlesin vahelduseks kirja panna, millega praegu tegelen. 

Enne palverännule minekut seadsin endale eesmärgiks teekonnal välja mõelda, mida ma tahan ma eluga edasi teha. Mõtlesin nii lühemas perspektiivis (mida teha kohe pärast palverännu lõppu) kui ka pikemas perspektiivis (kus tahaksin näiteks 10 aasta pärast olla). Mõtlesin ja mõtlesin, päriselt välja ei mõelnud. Selge oli aga see, et just praegu on hea võimalus proovida mingit täiesti uut ametit, Nii siis kandideerisingi hotelli administraatoriks. See oli juba enne palverännu lõppu, kuid mingi tagasisidet sealt ei saanud. 

Milano lennujaamas istudes ning tõdedes, et kuigi kell on 2 öösel, ei tule mul kuidagi und. Võtsin telefoni kätte. Cvkeskus.ee. Sealt jäid silma 2 tööpakkumist: Sokisahtli klienditeenindaja ja Matsimoka degustaator. Saatsin oma cv mõlemale ettevõttele. Püüdsin natuke magada. 

Hommikul kella 10 paiku, kui olin jõudnud Tallinna lennujaama ja ootasin bussi, mis mind Tartusse viiks, helistati mulle Sokisahtlist ning kutsuti vestlema. Leppisin kohtumise järgmiseks hommikuks kokku. Mõne tunni pärast, kui olin juba Tartus ning kõndisin kodu poole, helistati jälle, seekord Matsimokast, kutsuti samuti vestlusele. Leppisin järgmiseks nädalaks kohtumise kokku. 

Nii saingi endale mitte ainult ühe, vaid lausa kaks töökohta. Sokisahtlis olen täiskohaga, Matsimokas käin üsna vaba graafikuga. Mõlemad töökohad on vahvad ning kindlasti väga erinevad, võrreldes minu varasemate tegemistega. Peaaegu iga päev on mind Kaubamajas võimalik näha, võite külla tulla :)

Elu kaubanduskeskuses on täitsa põnev, vähemalt praegu, alguses. Aeg-ajalt tulevad Toidumaailma kärulükkajad juttu rääkima, kui lõunapausi ajal süüa käin ostmas, ning turvad hakkavad järjest rohkem inimestena paistma. Sokisahtli uksest on põnev jälgida, kuidas eskalaator keeldub vahepeal töötamast ning kuidas inimesed proovivad uue olukorraga toime tulla. Mõned ehmuvad nii ära, et neil läheb meelest, et eskalaator on oma olemuselt trepp, mida mööda saab ka ise üles ronida. Või arvavad nad, et seisva eskalaatori peale ei tohi astuda. Mis iganes nende peas toimub, seda  on põnev jälgida. Ühel õhtul nägin, kuidas üks onu tegi põranda sisse augu ja ronis sinna sisse, et liikuv trepp jälle liikuma saada. 

Täna oli Kaubamajal mulle veel üks põnev meelelahutusprogramm ette valmistatud. Nimelt korjati täna jõulukaunistusi kokku ning mõned töömehed sagisid jõulutuledega ringi ning kaks naist toimetasid kuuskesid ühest kohast teise. 

Sellised lihtsad asjad, mis vahepeal paistavad täitsa suurtena. 

Päikest!