pühapäev, 15. juuni 2014

Kes kontrollib Sinu enesehinnangut?

Vihje: lõplik uba on alles lõpus, mitte kehakaalus...

Ma olen siiani natuke puudutatud sellest, kui mõned kuud saadeti mind tagasi verekeskusest. Ma kaalun liiga vähe, ma ei saa verd anda. Naljakas on olla, kui keelatakse kedagi aidata.

Ja siis...

Avasin pahaaimamata oma meilikasti. Ja mida ma näen...

Need to lose weight? 1 tip to lose 17 lbs in 30 days.

17lbs=7,7kg.

Kaalu teema on minu jaoks natuke hell. Verekeskus pole esimene koht, kus mul kästakse kaalus juurde võtta. Kooliarst ütles mulle sama. Ta isegi küsis, kas ma näljutan ennast. Teate seda tunnet, kui teid süüdistatakse milleski, milles te süüdi ei ole? Siis te teate, et see pole meeldiv tunne.

Olete kuulnud kedagi ütlemas: "Isssssand, ma olen NII PAKS!!!!!!!!!!!!!!!!!". Kas te teate, mis tunne see on, kui inimene, kes nii ütleb, on teist saledam? Ja mitte ainult teie enda madalama enesehinnangu tõttu, vaid tema vööümbermõõt ONGI väiksem. Kui ma viitsiksin, siis paneksin siia ühe naljaka hülgepildi, mida netiavarustes kasutatakse siis, kui olukord on (parema sõna puudumisel) awkwarrrrrrrd! Kurb on see, et sellises situatsioonis pole ma olnud mitte ühe, vaid ikka päris mitme inimesega.

Aga mis ma siis sellises olukorras teen? Kas ma peaksin laskuma vestlusesse: "Ei, sa ei ole" "Olen küll" "Ei ole"???
Kas ma peaksin nõustuma? "Jah, oled küll paks. Rõve on sind vaadata. Mingile dieedile ei ole mõelnud vää?"
Peaksin kaasa kaagutama? "ISSSSSSSSSSSSSAAAAAAAAANNNND! Ma olen kaaaaaaaaa!!!"
Enesekindlalt ütlema, et mina olen küll oma kehaga rahul?

See viimane oleks tõsi. Kas see, et sina oled minust peenem ja arvad, et oled paks, tähendab, et mina olen veel paksem? Ei.

Mul kästakse kaalus juurde võtta ja ma kannan riideid XS ja mulle vaatab peeglist vastu sale keha, mis pole küll täiuslik, aga mis ei pea mitte kuidagi minu enesehinnangut kõigutama. See on kõik, mida ma vajan.


Tõstke käsi, kes tahaks mulle nüüd vastu karjuda: "Sul on mingi täiuslik keha, mida sa vingud?!?!?!?!?"

Kui see kaalu jutt kohe mitte kuidagi äratundmisrõõmu ei tekitanud, vaata palun asja natuke teisest vaatevinklist! Kas oled kohanud inimesi, kes on ülimalt enesekriitilised, kuigi neil selleks põhjust nagu ei olekski? Kas oled kunagi tundnud, et keegi on enda kritiseerimisega ka sinu enda enesekindluse kui mitte maa poole toonud, siis kas või kõikuma löönud? Kas oled tundnud, et pead endale aeg-ajalt ütlema, et pole mul viga midagi?

Sa näed kedagi, kellel on olemas see, mida sa ise väga väga tahaksid. Kas sa arvad, et see inimene on üdini õnnelik?
Kui sul on endal kaaluprobleemid, kas arvad, et saledad inimesed on õnnelikumad? Kas sa arvad, et kui ka ise kaalu langetad, tuleb õnn sinu õuele?
Kas sa arvad, et kui saad endale suure varanduse, kaovad kõik sinu mured?
Kas arvad, et hea haridus avab kõik uksed?


Kes kontrollib, kui õnnelik, enesekindel ja kõrge enesehinnanguga sa oled? Sinu kehakaal, number pangakontol, Facebooki sõprade arv, ülikooli lõputunnistus?

Ma ei ütle sulle vastuseid ette. Tõenäoliselt ma eksiksin.

Vasta nendele ise!



Päikest!

2 kommentaari:

  1. Langevarjuri algkursusel osaleja peab olema vähemalt 15-aastane (noorematel kui 18-aastastel on nõutav vanema või hooldaja kirjalik luba) ning kaaluma vähemalt 50kg ja mitte rohkem kui 105kg.!!!!
    KUUULEEEEE!! Sa oled imeline, aga sa pead hüppama!

    VastaKustuta
  2. Muidugi ma hüppan. Kui seal mind just kaalu peale ei saadeta ega öelda: "Ai, ai, oled 53 koos riietega. Võiksid tegelikult olla ikka 53 ilma riieteta. Hakka kosuma!". Sest just nii juhtus verekeskuses.
    Aga ikkagi, kui ma ikka juba nii kaugele olen jõudnud, siis nad ainult proovigu mind lennukist eemal hoida :)

    VastaKustuta