pühapäev, 5. juuni 2016

Ei viiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitsi!


Täna on just täpselt selline päev, kui ei viiiiiiiiiiiiiiiiitsi midagi teha.
See on väga veider, et paar ööd tagasi ei maganud ma üldse, hommikul tegin 2-tunnise uinaku ja päeval ei saanud väga arugi, et miski nihu oleks olnud. Järgmistel öödel on unetunde olnud jällegi umbes 6-7 tunni jagu (mis on minu kohta üsna vähe), aga päevad on olnud väga asjalikud ja tegusad, und ei kuskil. Eile õhtul jõudis siis ilmselt väsimus pärale. Mõtlesin, et teen enne linna ja/või külla minekut väikse uinaku. Kell oli 19. Tegin küll paar korda silmad vahepeal lahti, kuid lõplik äratus oli kell 9 hommikul. 14 tundi und. Just because I can!

Vahepeal on ilmselt vaja sellist päeva, kui ma ei tee mitte midagi. Või noh, päris nii ei saa ka öelda, et ma mitte midagi pole teinud. Riided vahetasin ära. Hambad pesin ära. Ühe juuksesalgu värvisin roosaks. Tegin ühe telefononikõne. Kohvi tegin ka. Sõin tüki kooki. Riided panin pessu. Pika režiimiga, et saaksin nendega edasi tegelemist edasi lükata. Lõpuks võtsin end kokku ja tegin arvuti lahti. Oeh. Tavalisel päeval oleksin nende tegevustega hakkama saanud tunniga. Ilmselt veel kiiremini. Täna kulus nende peale... ma isegi ei viitsi arvutada, vabandust. Siin postituses on juba piisavalt numbreid, aitab küll.

Ja kas ma olen siis rahul tänase hommikuga?
Ma ei teagi.
Mulle meeldiks ilmselt vedeleda ja mitte midagi teha rohkem siis, kui ma samal ajal ei mõtleks nendele asjadele, mida ma tegelikult peaksin ära tegema. Kui saaksin valmis millegagi, mis on mul to-do-listis, oleksin endaga palju rohkem rahul. Kui võtaksin kätte raamatu või kitarri ja teeksin midagi, mis mulle väga meeldib, oleksin jälle killukese võrra rõõmsam. Täna on aga üsna tuim olla. Ei viiiiiiiiiiiitsi.

Vähemalt Ginnyl on hea päev. Ma pole ammu nii pikalt kodus olnud ning valmis teda nii pikalt sügama ja paitama. Täna hingan temaga ühes rütmis, kui otsime aeg-ajalt uut kohta, kuhu pikutama minna.

Ma tean, et varsti heliseb mu telefon, mis annab märku, et pean hakkama asjalikuks ja mõneks tunniks kodust ära minema. Mida aga oma õhtuga peale hakata?

Veider on olla, kui mitte ühtegi plaani ega mõtet ei ole.

P.S. Eelmist laulu otsides komistasin ka selle laulu peale. Soovin, et igal inimesel oleks keegi, kes talle selliseid sõnu ütleb. Või laulab :)



Päikest!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar