pühapäev, 31. märts 2013

Milleks elada?


Milleks elada, kui saab ka surra?

Paanikaks pole põhjust, mul pole enesetapu mõtteid, ma ei kavatse veel minna. 

Leidsin oma arvutist sellise põneva teksti, mille kirjutasin enam kui aasta tagasi. Minu mõtted pole nendel teemadel selle aja jooksul muutunud. See on hea. Mõnusat lugemist!



Ma ei sõida piirkiirusest kaks korda kiiremini, isegi mitte poolteist (võidad 5 minutit, kaotad elu) http://www.tarbija24.ee/708238/valditavate-surmade-arv-on-kumnendiga-vahenenud/
„samuti on teoreetiliselt olemas vahendid kõigi liiklussurmade ennetamiseks.“

Ma veendun enne raudtee ületamist, et ma ei põrkaks rongiga kokku http://www.postimees.ee/707216/raudteeulesoitudel-vahenes-onnetuste-arv/
Kuidas on võimalik, et inimene ei märka RONGI tulemas? Mainitud artikkel juhatab kohe järgmise punktini…

Ma ei istu rooli, kui olen tarvitanud alkoholi. Jätan siia viite panemata, tehke lihtsalt Postimees lahti.

Ma kasutan turvavööd.

Ma ei käi solaariumis ega liialda ka loomuliku päevitamisega (kui on valida, kas olla ilus ja nahavähiga või mitte nii ilus ja terve, valin ma ikka viimase. Pealegi, kes arvab, et ülepäevitunud valge rassi esindajad on ilusad? Mitte mina.)

Minu jaoks ei tähenda nädalavahetus segimöllu, padujoomingut ja mäluauku (lõbutseda saab ka promillideta, nii hea on ju alustada päeva puhanuna, heade mälestustega, mitte mõistatamisega, kus ma olen, mida piinlikku ma eile tegin, kellega on vaja suhteid hakata lappima, kus on lähim peldik (mul on niiiiiiiiiiii halb olla) ja kes on mees mu kõrval) 

Ma ei suitseta (suitsetamise kahjulikkusest on vist kõik kuulnud)

Ma ei tarbi ka muid kahtlasi aineid.

Ma ei harrasta juhuseksi (tänan, aga AIDS, muud „põnevad“ haigused, lõdva püksikummiga tüdruku maine (selle eest ei kaitse ka kondoomid)ja lapsed, kellele ma ei oska öelda, kes on nende isa, pole minu jaoks)


Ma ei söö valimatult ülirasvast ning ühekülgset toitu, et mitte ühel päeval avastada, et ma ei suuda enam normaalselt liikuda ning mind hakkavad vaevama lihtsalt välditavad ülekaalust tingitud haigused. Ma tean, et kehakaal on mingil määral päritav, aga kas USA elanikud on tõesti nii halbade geenidega?




Kas ma olen millestki ilma jäänud? Kas ma ei naudi noorust piisavalt?

Ei, ma ei arva nii. Elu nautimine ei tähenda oma keha ekspluateerimist, mõttetut riskimist ja saatuse narrimist. Mis mõte on tormilisel noorusel, kui aastakümnete pärast pean hakkama seda kahetsema? Või kui polegi enam seda punapead, kes võiks kahetsust tunda? Live slow. Die whenever.

Muidugi ma ei keela endale kõike, mis on vähegi kahtlane või mis võid kuidagi halvasti mõjuda. Lihtsalt kõike tuleb teha mõistlikult.

Päikest!

1 kommentaar:

  1. http://www.youtube.com/watch?v=IJNR2EpS0jw

    Ma oleks ükskord rongi alla jäänd. ''tegelesin empekast muusika otsimisega ja rong lasi sajaga vilet.

    Not awesome, bro.

    VastaKustuta