neljapäev, 17. november 2011

"Ära itsita!"

Eelmises postituses unustasin mainida, kui väga ma jumaldan oma sõpru!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Eriti siis, kui tähistame tulevase maailma parima õpetaja sünnipäeva Pierre's :) Kvaliteetaeg!

Pühapäeval käisime sõbranjega Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi kontserdil. Taas kord kvaliteetaeg! Kõik laulud olid superhead ning väga huvitavate seadetega (koostöös puhkpillikvintetiga Reval Wind Ensemble), kuid üllatusena tuli mulle see, et nad suutsid mulle meeldivalt esitada ka laulu "Valss". Originaalesituses on see lugu mulle üsna vastumeelne, kuid nemad tegid seda palju huvitavamalt, eriti intrigeeriv oli Märdi ülikõrge "Laiali on...", mille peale isegi Lenna laulmise ajal naerma hakkas. Muidugi ei mõjunud talle hästi ka Märdi repliik: "Ära itsita." Oma viga, et nii naljakas on :)

Eile käisin terve päev ringi, kitarr seljas. Nagu tigu, kes veab oma kodu kaasas (kuna minu kodu poleks kodu ilma kitarrita, on see võrdlus täiesti õigustatud). Enne bändiproovi poes kassajärjekorras nägin oma endist keemiaõpetajat ning selle asemel, et uurida, kuidas mul läheb või mida õpin vms, ütles ta: "Sul ikka pill seljas." EI, ma ei kavatsegi muutuda!

Mul on Interneti üle ikka ülihea meel. Paar tundi tagasi tahtsin õele unelauluks "Mis maa see on" laulda, kuid kõik sõnad ikka ei ole peas. Mis siis ikka, Google aitas hädast välja:)

Eile käisin kursaõel külas juukseid värvimas (tema ilus hele rätik sai veel ilusamad punased triibud peale, järgmine kord võtan oma rätiku kaasa). Isa oli ülivägamegasuperõnnelik, kui sai teada, et ta ei peagi kodus värvihaisu taluma. Nii lihtne on inimesi õnnelikuks teha :)

Aga miks on nii, et siis, kui mina tulen Universumi parimast loengust varem ära ja kiirustan elu eest, et õigeks ajaks prooviesinemisele jõuda ja see mul ka õnnestub, jäävad teised tüübid rahulikult hiljaks ja kõik on ikka korras, aga kui mina hilinen endast mitteolenevatel põhjustel, on teised juba kurjad ning kõik on kõike muud kui korras? (oeh, kui pikk lause)

Päikest!

p.s. kes on nii loll, et võtab kooli (mitte ülikooli, vaid ikka eliitkooli) kaasa õllepudeli, et keegi saaks tema koti koos pudeliga põrandale visata (mille peale pudel muidugi kildudeks puruneb) ja pärast seda saaks koti sisu kogu klassi "mõnusa" õllearoomiga täita? Mina tean ühte sellist inimest. Leinaseisak.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar