Klaaskuulis

"Külmkapi peal klaaskuuli sees on kinni maailmake, mida keegi ei raputa." (J. Kasar) Mulle nii meeldib Kasarit tsiteerida. Raske on leida teist inimest, kes oskab öelda lihtsaid ja iseenesest mõistetavaid asju nii eriliselt. Ma olen neid küll leidnud, kuid praegu olen just Kasari lainel.
Nimelt käisime kaassotsioloogidega nädalavahetusel Tallinnas vaatamas tema ooperit "Katuselt". Etenduse põhiidee- rutiinis elav paar ja nende suhtlemisraskused- oli Kasarile omaselt kujutatud uudsena, süžeesse oli toodud kummaliselt käituv Katusemees. Usun, et iga saalisviibiva inimese jaoks oli see tegelaskuju omamoodi tähendusega. Minu jaoks peituski magusas teadmatuses ooperi võlu.

Tunnistan, et etendus jäi mulle veidi segaseks, algul mind väga häiris, et ma ei saanud aru, mis mees see Katusemees õieti oli. Nüüd järelemõeldes polegi see eriti oluline. Teatri ja üldisemalt kunsti eesmärk peakski olema inimeste mõtlemapanek, mitte kõige kandikul ette kandmine. Elu poleks nii huvitav, kui saaksin kohe kõigest aru. Palju põnevam on hiljem asjadele tähenduste väljamõtlemine.

Päikest!