Produktiivsuse väljakutse - päeva kokkuvõte

Pikad pühad on läbi, aeg taas asjalikuks hakata. Tegin kirjutamise ja nipijagamisega väikse pausi, et saaksin arvutit võimalikult kaua suletud asendis hoida ja meelt puhata. Mõtlesin samuti anda nii sulle kui ka mulle endale paar päeva seni kirjapandut seedida. Täna lähme aga edasi!

Iga päeva on hea lõpetada tagasivaatega. Kuidas mul täna läks?

Tänase produktiivsuse väljakutse tegevus on kõikide asjalike/vajalike/eesmärgipäraste/kasulike tegevuste kirjapanek, mille sa täna ära tegid. 

Sa ei pea oma edukust mõõtma ainult (kooli)töö ülesannete täitmisega, elus on ju nii palju muud veel. Pilatese trenn, laste toetamine matemaatika ja eesti keele kodutöödega, põrandapesemine kõikides tubades, jalutuskäik 3km, 20lk lugemine, 10min mediteerimist, koera toidukausi pesemine, vanaemale helistamine. Ole nii detailne, kui vähegi saad. Võta õhtul endale see hetk, kui tee endale pai kõige hea eest, millega hakkama said. 

Miks see hea on?

• kui tunned end kehvasti madala produktiivsuse pärast, võib olla silmiavav, kui palju tegevusi sa siiski ära oled teinud
• õpid end kiitma ka nende tegevuste pärast, mida su to-do-listis (endiselt otsin sellele head eestikeelset sõna!) pole, aga mis on siiski vajalikud, nt nõudepesemine
• kui su nimekirjas on vähe tegevusi, püüa olla homme jälle natuke produktiivsem ning kiida end juba kas või mõne lisandunud tegevuse eest
• kui su eesmärgiks on näiteks bakatöö kirjutamine, kuid su õhtused nimekirjad koosnevad vaid koristamisest ja söögitegemisest ja trennist ja koeraga jalutamisest, tekita endale hasart iga päev kas või üks bakatööga seotud tegevus kirja saada. Tiitellehte läheb sul vaja ainult 1, nii et sa PEAD sealt edasi liikuma ja kas või väikeste sammudega saad selle lõpuks valmis!
• kui sul on pidevalt tunne, et aeg kaob kuskile ära, võid sellise nimekirja abil teada saada, kuhu see kaob. Teine võimalus võib olla muidugi, et ajaröövliteks on Netflix ja TikTok. 
• aastakümnete pärast on hea lastelastele rääkida, millega sa koroona ajal tegelesid. 

Mõned näited ka minu enda poolt. Kui klõpsata pildile, avaneb see paremas kvaliteedis. 

Minu eriolukorra 1. nädala saavutused. Ma polnud siis kirjapanekul väga spetsiifiline, aga põhilised asjad said kirja. 

Tänane päev

Päikest!

Produktiivsuse väljakutse - prioriteetide seadmisest

Olen suur to-do-listide fänn. Olen palju kordi tundnud, et kiiretel perioodidel, kui pole alati mahti märkmikku välja võtta, püüan kõiki olulisi tegevusi ja ülesandeid meeles pidada. Siis hakkan neid pidevalt kordama ning mulle hakkab tunduma, et 

1) neid ülesandeid on liiiiiga palju

2) ma unustan kindlasti midagi olulist ära.

Kui aga võtan paar minutit, et kõik oluline kirja panna, saabub pärast seda rahu. 

To-do-listide (keegi võiks mulle mõnda ägedat eestikeelset sõna ka soovitada) koostamise strateegiatest räägin edaspidi põhjalikumalt, täna peatun ühel detailil. Miks just sellel peatun? 

Kui olen kõik tegemist vajavad ülesanded kirja pannud ja tunnen, et nüüd on aeg tegutsema hakata, siis millest alustada? Okei, söön konnad ära (vaata SEDA postitust) ja edasi? Siis on kiusatus jätkata ju kõige lihtsamate, meeldivamate ja toredamate tegevustega. Aga need olulised, mis ei ole päris kärnkonna maitsega, aga šokolaadikreemi maigust jääb ka palju puudu... Need muudkui lükkuvad edasi ja edasi ja edasi. Kuni muutuvad konnadeks. Väkk!

Täna soovitan sul teha nii:

Pane endale kirja (just nimelt pane kirja, mitte ära lihtsalt mõtle oma peas) 2-4 tegevust, mille sa täna PEAD ära tegema. Muud varianti ei ole. Kuidas neid valida? 

• tähtaeg koputab uksele või ronib juba aknast sisse 
• see aitab sind oma eesmärgile tublisti lähemale 
• oled seda mõnda aega edasi lükanud*

Enne tööle asumist tee endale veel üks reaalsuskontrolli test. Kui enne mõtlesid tegevustele "MA PEAN" võtmes, siis nüüd sõnasta need ümber "MA TAHAN" lauseteks. **

MA TAHAN arved ära maksta.

MA TAHAN kommunikatsiooni essee allikad läbi lugeda.

MA TAHAN köögi ära koristada.

See annab sulle suurema meelekindluse need ülesanded ka päriselt ära teha. Või kui sa üldse ei taha neid asju ära teha, siis ära tee. Ma ka ei taha arveid maksta. Aga kas ma tahan elada elektrita? Internetita? Sooja veeta? Prügikottide hunnikute sees? Saada meeldetuletuskirju ja maksta viiviseid? Ei taha. Üldse ei taha. Mitte mingil juhul. Ei. Seega... Jah, ma tahan arveid maksta. 

Tahtmist täis päeva!
Päikest!

* kui oled mõnda ülesannet pikemat aega edasi lükanud, siis tasub sellele kriitiliselt otsa vaadata. Miks sa seda edasi lükkad? Kas see on oluline, kuid tekitab ebamugavust (hirmu, vastikust vms) või pole see piisavalt oluline? Esimese variandi puhul pane see tegevus endale juba TÄNA kirja ja tee see kurat ära! Kas või pisike osa sellest. Teise variandi puhul tõmba see oma nimekirjast maha. See pole sulle piisavalt tähtis. Sa ei pea oma elus jõudma kõike teha. Keskendu sellele, mis on päriselt sulle oluline. Võid endale koostada ka nimekirja pealkirjaga "ühel ilusal päeval", kuhu pane kirja need tegevused, mida tahaksid teha, kui ühel ilusal päeval aega on. Mõnikord tuleb see ilus päev, mõnikord mitte, aga vähemalt annad sellele võimaluse.
** "ma tahan" nipi jaoks sain taas inspiratsiooni M. Forleo raamatust "Kõik on väljamõeldav" 4.ptk "Heida vabandused kõrvale"

Produktiivsuse väljakutse - mängi endaga peitust

Tänane nipp on inspireeritud Marie Forleo raamatust "Kõik on väljamõeldav" (lk 111).

Marie soovitus on lihtne: selleks, et lugeda vähem e-kirju, kustuta oma telefonist e-maili äpp või vähemalt peita see neljandale või viiendale ekraanipildile. 

Mina astusin selle soovituse teisest poolest sammuke veel kaugemale. Kustutasin eile oma telefoni avaekraanilt kõik rakendused, jätte alles ainult kaamera, mida on aeg-ajalt vaja tõesti kiiresti avada. Facebooki, Google, Insta, messengeri jms rakendused olid mul telefoni avades väga lihtsalt kättesaadavad ning tihti käisin need kõik läbi lihtsalt sellepärast, et need olid mul silme ees. Mõttetu ajaraiskamine!

Nüüd peitsin kõik aega raiskavad äpid tagapool olevatele lehtedele ning tulemusi oli juba näha: selleks, et FB äppi üles leida, pidin seda mõnda aega teiste rakenduste vahel otsima ja kui mul päriselt ei olnud seda vaja (enamikel juhtudest), andsin ma lihtsalt alla ja panin telefoni käest. 

Kui hakkan rakenduste asukohti paremini mäletama ja lihtsamalt neid leidma, tean, et on aeg jälle need pilla-palla segi paisata. 

Tänane produktiivsuse väljakutse järgmine samm: mängi endaga peitust ning peida aega raiskavad rakendused oma telefonis enda eest ära!

Paha ei tee muidugi ka ebavajalike rakenduste kustutamine!

Päikest!

Produktiivsuse väljakutse - nädala fookused

Olen juba mitu kuud postitanud igal esmaspäeval (tõele au andes ühel korral ka teisipäeval) oma Instagrami storydesse nädala fookused. Mind inspireeris selleks bossbabe.inc konto ning esimesena jagasingi sellelt 10 moodust, kuidas sel nädalal oma fookust hoida.

Järgmisel nädalal otsisin taas kellegi poolt kokkupandud nimekirja, et hääd kraami nii endale silma alla panna kui ka teistele jagada.

Kolmandal nädalal tundsin, et nüüd on aeg kokku panna enda nimekiri. See sai selline:

Üsna pea hakkasin saama ka tagasisidet, et need nimekirjad mõjuvad ka teistele inspireerivalt. Sain sellega kinnitust, et oma fookusi tasub avalikult jagada. 

Nädala fookuste seadmine ongi produktiivsuse väljakutse järgmine samm.

Pane oma fookused kirja telefoni, arvutisse, märkmikusse, märkmepaberile, inspiratsioonitahvlile vms, mis on sul pidevalt silme ees. 

Millest mina lähtun?

• nimekiri on lühike, et seda jõuaks hoomata ning nädala jooksul kõigele tähelepanu pöörata
• nimekiri on isiklik, st ma panen kirja asjad, mis on olulised mulle, mitte ei püüa arvata, mida teised minult ootavad
• nimekiri on mitmekesine, seal on tihti nii põhimõtteid (tänulikkus) kui ka konkreetseid tegevusi (sean kodu hubasemaks), mõnikord ka kitsamalt piiritletud eesmärke (loen 100lk)
• nimekiri hõlmab mitmeid valdkondi, näiteks erinevaid töökohti, üldist mõtteviisi, suhteid pere ja sõpradega, kodu, enesearengut
• igal nädalal on nimekiri natuke erinev, kuid kokkuvõttes moodustab ühtse terviku koos eelmiste nädalatega
• taustale panen ägeda pildi või teksti

Viimastel nädalatel olen valminud pildi pannud ka oma telefoni taustapildiks, et see mul kogu aeg silme ees oleks. 

Kuidas see mind aidanud on?

• igal esmaspäeval vaatan tagasi eelmisele nädalale ning olen tänulik kõige eest, mis hästi läks 
• saan mõnusat inspiratsiooni elu täiega nautida
• olen hakanud nägema elu tervikumana. Varem pühendusin palju tööle ning märkasin edusamme või tagasilööke eelkõige seal. Nüüd teen endale pika pai ka siis, kui olen raamatut lugenud või sõpradele aega leidnud ning tunnustan end ka selle eest.
• edenen elus sammhaaval, mitte ei püüa olla tubli kõiges korraga
• tunnen suurt heameelt, kui saan teisi inspireerida
• raskel ajal annab see protsess kindlust

Lõpetuseks valdkonnad, millele otsustasin keskenduda eriolukorra esimesel esmaspäeval. Teisi pilte saab vaadata minu Instagrami kontolt motivatsiooni highlights'ide alt. 

Päikest!

Produktiivsuse väljakutse - tee vähem, et teha rohkem!

Me peame rääkima nädalavahetustest.

Praegu on kuum teema 4-päevane töönädal. Kui anda inimestele vähem aega töötamiseks, tuleb neil hoolikalt üle vaadata oma harjumused, segavad faktorid, üleliigsed tegevused, kõigest häirivast loobuda, seada fookus paika ning kindlameelselt tegutseda.

Nii saab täiesti võimalikuks, et vähema ajaga saab lausa rohkem tehtud.

Nüüd aga on loodud ideaalne pinnas selleks, et piir töö- ja eraelu vahel muutub ähmasemaks või kaob sootuks. Meil pole võimalik nädalavahetusel käia kinos, kontserdil, kohvikus, piljardit mängimas, peol, sõpradel külas... Me oleme kodus, nagu ka kogu eelneva nädala. Siis on aega teha ära kõik need tööülesanded, mis nädala jooksul tegemata jäid. See on nagu aeg vigade paranduseks. Lihtne on reede pärastlõunal vaadata oma to-do-listi ning tõdeda, et kiiret pole kuskile, mul on ju terve tänane ja homne ja ülehomne päev. Tunne, et aega on palju, on aga edasilükkamise ja molutamise üks suurimaid põhjuseid.

Nii leiadki end 7-päevasest töönädalast!

Järgmine samm produktiivsuse väljakutses on mitte sellisesse lõksu langemine. Võta aeg puhkamiseks! Leia endale nendest piiratud võimalustest mingid toredad tegevused, mis aitaksid sul eristada tööpäeva puhkepäevast. Naudi oma nädalavahetust!

Pühapäeva õhtul jagan sinuga mõnda nippi, kuidas end taas järgmiseks nädalaks valmis seada!

Päikest!

Produktiivsuse väljakutse - hakkame konni sööma!

Tead seda olukorda, et just kõige stressirikkamal sessiajal või siis, kui ülesannete tähtajad hakkavad üksteise otsas külakuhja moodustama, on su kodu ülimalt puhas? Või leiad just siis endas jõudu panna kokku 1000000tükine pusle ja alati aega trenni minna? Siis oled valmis tegema mida iganes, et tüütuid ülesandeid edasi lükata. Mina näiteks pesin täna ära ühe akna. Ma polnud seda pikalt viitsinud teha, kuid täna tundus see olevat kõige lihtsam tegevus. Oeh.

Vali välja üks tegevus, mis on tüütu, mida oled mõnda aega edasi lükanud, mis kriibib hinge, mida sa ei viiiiitsi teha, mis on raske ja nõuab eriti suurt keskendumist. Tead küll, millest ma räägin. Kujuta seda ette eriti suure ja limase kärnkonnana (või mingi muu ebameeldiva elukaga, kui juhtud olema konnade fänn), kellest sa ei pääse ja kelle pead ära sööma. Muud võimalust pole. Ta istub sul nina all terve päeva, ka homme on ta platsis, kui sa täna temaga ei tegele. Tal jätkub kannatust nädalaks, ilmselt palju kauemakski. Ta ei jäta jonni.

Söö see konn hommikul ära! Tee see vastik ülesanne hommikul esimesena ära. Just sellest alustagi!
Ära isegi proovi avada enne mingeid muid ebavajalikke aknaid oma arvutis ja ära säti oma mõtet mõne muu aegaviitva tegevuse juurde.

Kohe, kui oled lõpetanud oma hommikurutiini (hambapesu, hommikusöök, lugemine, trenn, lastega tegelemine jms), alusta sellest konnast!

Noh, ja kui see on tehtud... Oli see siis nii hirmus, kui olid ette kujutanud? :)

Päikest!

P.S Kui juhtud lugema seda postitust keset päeva, siis oled ilmselt siiani oma konnakest laual enda ees hoidnud, talle aeg-ajalt võib-olla isegi pai teinud. Aitab! Söö see konn juba ükskord ometi ära!

Produktiivsuse väljakutse - kontor korda

Täna jagan sinuga, kuidas oma kodukontorit muuta motiveerivaks ning produktiivsust soosivaks. 

• Leia endale kodus oma kehale kõige mugavam töökoht. Ei, ma ei mõtle voodit või diivanit. Ma mõtlen mugavat tooli ja normaalkõrgusel lauda. Ma ei pea end piisavalt pädevaks andma juhtnööre oma kehahoiu kohta, kuid soovitan sul uurida ise, milline peaks olema sinu töökoht oma keha arvesse võttes. Ideid võiksid ammutada järgmiste märksõnadega: töötamine püsti, lisaklaviatuur, arvuti alus (kas või raamatud), pinged kaelas ja randmetes jne.

• Puhasta arvutiekraan tolmust. Millal sa viimati oma klaviatuuri puhastasid? Hiirt? Telefoni? Puhasta ka need ära! (palun ära aga oma arvutisse vett kalla!)

• Korrasta oma töölaud. Pane lähedusse kõik töövahendid, mida vajad, tõsta eemale asjad, mida vaja ei lähe ja mis sinu tähelepanu hajutavad. 

• Pane kasutamiseks valmis kõik juhtmed, laadijad, kõrvaklapid, kõlarid jm tehnikavidinad, et sa ei peaks keset tööpäeva neid otsima hakkama.

• Sinu töölaual võiks olla ka pastakas ja märkmepaber. Kui sul tuleb mõni mõte, siis ära hakka sellega tegelema, vaid pane lihtsalt kirja, pärast käesoleva ülesande lõpetamist vaata oma märkmed üle. 

• Oled endiselt pidžaamas? Millal viimati juukseid kammisid? Tee end korda! Isegi terve päev kodus olles on kodudressist veidi viisakam riietus motiveerivaks teguriks. Ilusti riidesse panek sätib su vaimu töötamiseks valmis, pärast koduriiete selgapanek aitab lõõgastuda - tänane tööpäev on läbi! Siis ei pea sa ka häbenema videokõnedel kaamerat sisse lülitada :) 

• Lase oma loovus valla ning ümbritse end motivatsiooniga. Kas sind inspireerib mõni inimene? Organiseeri oma töölauale tema pilt! Motiveerib sind hoopis mõni mõttetera või tsitaat? Pane see suuuuurelt kirja ning hoia seda oma läheduses. Otsi mõni pilt, mis visualiseerib sinu unistust ning pane see endale telefoni ja/või arvuti taustapildiks. 

Jätsin ma midagi mainimata?

Kuidas sina oma keskkonda produktiivsust soosivana hoiad?

Päikest!

Produktiivsuse väljakutse - algus

Seoses väga ootamatu olukorraga hakkas mind huvitama, kuidas inimesed kodustes tingimustes (kooli)tööga hakkama saavad. Mul endal on sellega veidi keerulised lood. Esitasin oma Instagrami kontol küsimuse "kas sul on praegusel ajal raskusi produktiivsusega?". 40 inimest (77%) vastas jah.
Kuna mulle väga meeldib olla koolitaja rollis ning inimeste ees tarka juttu suust välja ajada, praegune olukord seda paraku väga ei võimalda, vajasin endale muud väljundit. Nii pakkusin välja võimaluse osaleda produktiivsuse väljakutses. Palun, siin see on!!!

Produktiivsuse väljakutse

Ma ei tee nägu, et mul oleks sulle mingi võluvits, täiesti uus süsteem, mingi babaahhh-teadmine, mida sa varem kuulnudki pole. Või pole sa varem kuulnud, et keskendumiseks peaks Facebooki kinni panema? On sulle uudiseks, et pidevalt külmiku vahet kõndides sa oma (kooli)tööd kuigi kiiresti valmis ei saa? Või et e-maili kontrollimine iga poole tunni tagant pole kuigi mõistlik? Muidugi sa tead seda kõike? Kuidas on aga tegudega?

Ma olen kindel, et sinus on peidus tohutu tarkus ja võim oma elu kontrolli alla haarata ja seda ka sellisena hoida. Kas sa ise ka seda usud? Hakka parem uskuma! "Kõige võimsamad sõnad universumis on sõnad, mida Sa ütled iseendale" (M. Forleo "Kõik on väljamõeldav" lk 71)

Võta paber ning pastakas või arvuti ette ja hakkame tööle.

Sinu (ja ka minu enda) esimene ülesanne: tee endaga kokkulepped!

Mõtle palun sellele, miks sa siin oled ja väljakutsest osa tahad võtta. 
See teekond, mis meid ees ootab, on pikk, sellel on nii väga edukaid hetki kui ka kõige kuradile saatmise hetki. Palun pühendu sellele! See võiks olla sinu kokkuleppe esimene osa - vastus küsimusele: MIKS SA TAHAD OMA PRODUKTIIVSUST TÕSTA? Mis siis juhtub, kui sa seda teed? Mis siis juhtub, kui sa seda ei tee? Palun pane see endale kirja.


Järgmisena palun mõtle sellele, milliseid soovitusi ja nippe sa ajajuhtimisest, produktiivsusest, asjade ära tegemisest, motivatsioonist jms juba tead ja pane need endale kirja. Jah, kohe praegu! Jah, sa võid "spikerdada" googlest, mõnest blogist, taskuhäälingust, raamatust.

Nüüd vali sellest nimekirjast 1-2 tegevust, mis sind praegu kõige rohkem kõnetavad, mida on sul siiani olnud raske teha (aga ära vali ka kõige raskemat) ja edasi aitaksid. Märgi need endale ära. Soovitan sõnastada need positiivselt, realistlikuna ja mina-vormis, nt teen 10minutilise sirutuspausi iga 45 minuti tagant või töötan 30 minutit ilma sotsiaalmeediasse piilumata (mitte "ei piilu sotsiaalmeediat"). Ja nüüd... Homme (kui teed seda ülesannet õhtul) või täna (kui teed seda ülesannet hommikul) keskendu ainult nendele. Jah, alusta ühest või kahest tegevusest ning keskendu nendele vähemalt nädal. Tegelikult kaks. Mmm, veel parem, kui siiski kolm. ("Nalja teed?" Ei.) Harjumuse muutmiseks või loomiseks kulub 21-60 päeva.

"Aga Anneli, kui minu nimekirjas on 10 nippi ja sa ise ütlesid, et minus on tohutu võim end muuta, miks ma ei võiks korraga 10 või vähemalt 8 asja enda fookusesse võtta?"

Võid. Muidugi võid. See on sinu elu ja sa võid sellega teha, mida tahad.
Meie elu koosneb aga harjumustest. Selles, et oled kujunenud inimeseks, kes oled, mängivad väga suurt rolli harjumused. Paraku on nende seas ka hunnik halbu harjumusi. Harjumus oma telefoni näppida. Harjumus vaadata seriaali 4 tundi järjest. Harjumus 10 korda päevas uudiseid lugeda. Harjumus kirjutada chatti kohe, kui sul mõni mõte tuleb. Harjumus praegu terve päev pidžaamas olla. Harjumus kommenteerida kõiki jaburaid postitusi. Harjumus kontrollida iga 10 minuti tagant uusi laike. Harjumus enne tööle asumist mõne suunamudija konto üle vaadata. Kas ma jätkan???

Olen üsna kindel, et need tegevused, mille välja valisid, on üht või teist moodi seotud sinu halva harjumuse väljajuurutamisega või uue harjumuse loomisega. Kõiki oma harjumusi ühe päevaga või ka nädalaga muuta on tohutult raske ja ilmselt ootaks sind ees üks pettumus teise järel. Seega võta käsile ainult 1-2 tegevust oma nimekirjas ning ole valmis neile pühenduma. Päriselt. Selles ülalmainitud kokkuleppe teine punkt seisnebki.

Mis väljakutses edasi hakkab saama?
Sina keskendu oma väljavalitud tegevustele! Lisaks hoia silm peal sellel blogil ja minu Instagrami kontol!
Mina hakkan iga päev andma nippe, kuidas oma harjumusi muuta, kuidas olla produktiivsem, kuidas otsida üles oma sisemist motivatsiooni, kuidas saada üle tööga alustamise raskusest, kuidas "sundida" end tööle, kuidas oma aega hästi kasutada, kuidas oma päeva planeerida, kuidas seada prioriteete, kuidas segasummasuvilas keskenduda, kuidas mitte rööprähelda, kuidas hoida era- ja tööelu lahus, kuidas mitte prokrastineerida, kuidas mitte üksildusse ära surra. Kui kaua ma seda teen? Võtan endale vabaduse teha seda nii kaua, kuni mul on kaaslasi või kuni jaksan. Seega anna mulle aeg-ajalt palun ka märku, et oled veel minuga kaasa mõtlemas ja tegutsemas.

Millel minu nipid põhinevad?
Isiklikud kogemused, mitmed raamatud minu raamaturiiulil, blogid, koolitustel õpitu, märkmed koolitustelt, teiste inimeste kogemused. Võib-olla siit-sealt veel miskit. Eks näis. Võimalusel varustan teid kindlasti viidete ja soovitustega.

Nii, olen juba kirjutanud palju pikemalt, kui alguses planeerisin, praeguseks teen pausi. Palun tee PÄRISELT ära need ülesanded ja varsti liigume siit juba edasi. Soovin sulle edu!

Päikest!





P.S Väljakutse pole valminud koostöös ühegi autori ega ettevõtte ega liikumise ega organisatsiooniga ega üldse kellegagi. Ainult mina ja sina ja veel mõned inimesed, kes soovivad oma elu kuidagi muuta.

Meenutusi sokimüüja-edueide päevaraamatust

Sirvisin taas oma blogipostitusi ning leidsin mustandite seast selle pärli. Huvitav, miks ma seda varem ei avaldanud?

Elu on müsteerium.
Eellugu: töötasin aastatel 2016-2017 umbes 9 kuud Sokisahtlis. Polnud see töö mulle just kõige rohkem mokka mööda, kuid paar ägedat mälestust on siiski ka. Kaks neist on siin teie ees!



Poodi astub naine, kes uurib, kas ma inglise keelt räägin. No ikka :)
Tegemist on itaalia kunstnikuga, kes on võtnud endale eesmärgiks teha kõikidele maailma inimestele kingitus. Nagu ta ise ütleb, võimatu unistus, aga teda ei huvita (päris lahe suhtumine). Nii ta siis reisib maailmas ringi ja teeb inimestele kingitusi - selleks on papist nina. Selle peal on tema autogramm, inimeste arv maakeral, kui ta projektiga 6 aastat tagasi alustas, järjekorranumber (3767), kuufaas ning veidi liiva tema kodukohast. Mulle meeldib nii väga, kui inimestel on suured eesmärgid ning nad ei lase end häirida nende täieliku saavutamise realistlikkusest, vaid hakkavad lihtsalt kuskilt pihta ja tegutsema.

Jah, ma küll ise soovitan eesmärkide seadmise koolitusel mõelda kriitiliselt, kas eesmärk ikka on realistlik, aga teatavasti on reeglid ju pigem rikkumiseks. :)

Siseneb vanem mees. Mina tõusen ilusti püsti ja tervitan naeratades.
Mees: väga hea, naeratage!
Anneli (mõtleb): noooooooooooooo mida??!!??!!
M: Meil on teile hea pakkumine
A (mõtleb): kas mina ei peaks siin inimestele häid pakkumisi tegema?!?!
M: jaanid on tulemas ja täna pakume naistele liha. Värske liha. Sea kaelakarbonaad 2.50 ja lammas 3.
A (mõtleb): mis?!?!
A (ütleb): aitäh pakkumast, ma siiski ütlen praegu ära.
M: väga hea! Järgmine kord siis! Head päeva!


Bonus material!
Sain enda sõnavarasse uue sõna: edueit e. karjäärinaine.

Päikest!

Ja miks just meie juures soovite töötada?

November on karjäärikuu. Viimase kahe aasta jooksul on mul kogunenud nii mõnigi kogemus seoses tööotsimisega. Samuti olen enda jaoks üllatavalt kiiresti jõudnud ka sellesse etappi, kus minu ülesandeks on ise töövestlusi läbi viia. Äge!

Jagan teiega hea meelega enda kogemusi töövaldkonnas.

2016.
Sügisel palverännu lõpupoole, kui hakkas selgeks saama, et tulen ikka Eestisse tagasi, asusin tööpakkumisi sirvima. Silma jäi palju klienditeenindust, koristamist, IT-d ning C-kategooria autojuhtimist. Nipet-näpet muud ka, unistuste tööd seal siiski ei olnud. Kuna mul on kõige muu hulgas huvi turismi vastu, kandideerisin ühte hostelisse administraatoriks. Mingit tagasisidet sealt ei saanud, hiljem on silma jäänud see, et liiga tihti, kui jälle töökuulutusi sirvima satun (umbes iga kuu või kahe tagant), olen jälle märganud nende administraatori tööpakkumist, mis on paar päeva tagasi sisestatud. Huvitav, mis seal toimub, et neil pidevalt on uusi inimesi vaja? Õnneks või kahjuks pole seda siiani teada saanud. 

Etteruttavalt võin öelda, et mõni kuu hiljem saatsin teisele hotellile mõned küsimused nende pakutava töö kohta, vastust ootan siiani. Või noh, enam ei oota, mul poleks sellega midagi tarka pihta hakata. 

Istudes Milano lennujaamas, püüdes magada (kell oli umbes 3 öösel) ja oodates lendu, mis meid koju viiks, sisustasin oma aega jälle tööpakkumisi sirvides. Kaks sooviavaldust saatsin ära, mõlemad teeninduses. Hommikul kell 11 Tallinna lennujaamas helises telefon ning mind kutsuti töövestlusele. Tore! Mõned tunnid hiljem Anne kanali kaldal kodu poole kõndides helises jälle telefon. Jälle kutsuti töövestlusele. Tore!

Esimene töövestlus läks edukalt. Olin teinud kodutööd ning lugenud ettevõtte kohta nii palju kui võimalik. Mõtlesin ka läbi küsimused, kus tahan 5 aasta pärast olla ja mis mind motiveerib ja miks nad just minu peaksid valima ja miks just see ettevõte jne. Viimane küsimus tuli arutlusele ka. Ülejäänud aja rääkis rohkem minu vestluskaaslane. Kutsuti proovipäevale, mille läbisin ka edukalt ning varsti olingi tööl. Töö alustamine küll viibis rohkem, kui mulle oleks meeldinud, aga lõpuks sain pihta hakata. 

Teine töövestlus läks üle kivide ja kändude. Kuna esimene intervjuu oli läinud kui lepase reega, tuli mulle 5 min enne intervjuu algust meelde, et oleksin võinud väikest kodutööd ka teha, kas või natuke. Nii palju, kui nädal varem lennujaamas olin uurinud, oli häguselt veel meeles. Miks ma tahan seda tööd? Raha on vaja. Aga see poleks vist olnud õige vastus. 

Nii siis puterdasin midagi kokku, rääkides oma säravatest silmadest ja julgusest inimestega suhelda jne. Ja siis see tuli: "Hmm, ma ikka ei saanud veel päris hästi aru. Sa oled töötanud nii ägedates kohtades, teinud väga suuri ja lahedaid asju. Meie pakutava tööga saaks igaüks hakkama. Ma ei saa aru ikkagi, MIKS sa sellele tööle kandideerid." Kahe nädala pärast oli siiski ka see töökoht minu.

Tõsi, mitte kumbki neist ikka ei olnud minu tassike teed. Teisest töökohast tulin juba pärast jõule ära, esimeses pidasin vastu lausa 10-11 kuud. Juhhei!

Tänu nendele töökohtadele tean kindlalt, et ei taha enam kunagi teha tööd, mille eesmärk ja mõju mind ei kõneta. Jah, on tore, kui inimene lahkub tänu minule kauplusest talle vajaliku toote võrra rikkamana, aga see ei saa ju olla kõik?! Ikka ja jälle meenus mulle ülikoolis majandusteaduskonnas õpitu: "Ettevõtte eesmärk on omanikule kasumi teenimine". No kuidas peaks see mulle motiveerivalt mõjuma?

Õnneks on elul pakkuda veel palju-palju.

2017. aasta mais registreerisin ära oma MTÜ. Olin selleks ajaks juba mitu aastat siit-sealt endale lisasissetulekuid hankinud, see oli aga esimene võimalus sellele ise juriidilised raamid ümber seada ning proovida ka tööandja rolli. Mul polnud kunagi plaanis sellega põhitöökohana tegeleda, pigem teadsin, et see võiks olla esimene samm vabakutselise töö teekonnal. Samuti on see olnud suurepärane vahend, millega päriselt õppida kogu ettevõtluse alustamise võlusid ja valusid.

Suvel saatsin oma CV ka ühte kooli huvijuhi ametikohale. Sealt ei olnud pikalt kuulda ei kippu ega ka paraku kõppu, mõne aja pärast kooli kodulehte avades leidsin sealt personali nimekirjast uue huvijuhi pildi ja nime, mis ei olnud minu oma. Ilmselt ma ei osutunud siis valituks. Paar päeva sain ka ametliku kirja selle "uudisega". Nojah.

Ma ei jätnud jonni ning kandideerisin ka noortevaldkonnas tegutseva organisatsiooni assistendi kohale. Seal kutsuti ka vestlusele ning kõik läks väga hästi kuni küsimuseni "mis on sinu nõrkused?" Hmm, mul on kalduvus asju viimasele minutile jätta. Minu potentsiaalne tulevane ülemus ironiseeris selle üle "ja siis nad avastavad, et oih, see projektitähtaeg oli eile". Mh, ma ei mõelnud, et ma jätaks selle taotluse esitamata, ma teen seda lihtsalt samal päeval, mitte kolm nädalat varem, ja pagan võtaks, väga suure tõenäosusega tooksin sellega ka rahalaeva koju, sest kirjutada ma oskan ja pinge all töötan väga kiiresti ja efektiivselt ja... Aga ei, seda vastust ei lastud mul lisada, sest juba visati proovitöö ette. Tegin selle ära, jäin vastust ootama ja paari päeva pärast see tuligi... Ütleme nii, et eelmisesse töökohta lahkumisavaldust kirjutama see mind veel ei pannud.

Sügisel tegin oma töises elus kannapöörde, jätsin teenindaja ametiga jumalaga ning jätkasin noorsootöös. Asusin tööle lausa kolme organisatsiooni korraga :) Kuidas ma need töökohad leidsin? Facebook, Facebook ja Facebook. Seega võin raudkindlalt kinnitada, et tööpakkumiste jagamine sotsiaalmeedias töötab hästi :) Kahes kohas kolmest läbisin ka vestluse. Mõlemad olid hästi toredad, rääkisime lastest, noortest, haridusest, maailmamuutmisest. Kas pole mitte äge? Tundsin kohe, et olen sattumas õigesse kohta.

Ja siin ma nüüd olengi. Muudan maailma ja värki.

P.S. Kui teil on plaanis kuskile kõrgkooli mingit maailmamuutmise eriala (nt sotsiaaltöö) õppima minna, ärge mainige igaks juhuks, et te soovite maailma muuta. See pidavat olema hea küsimus, millega pooled kandidaadid välja praakida.

Päikest!